Inimese füsioloogia kursuse omandamise põhinõuded
1. Füsioloogiat õpetatakse arstiteaduse erialal 3. ja 4. semestril, kokku 32 nädalat. Mõlemal semestril on nädalas 2-tunnine loeng ja 3-tunnine praktikum või seminar vastavalt tunniplaanile. Neljanda semestri lõpus tuleb sooritada eksam.
2. Loengutel käsitletakse füsioloogia olulisemaid probleeme ning ka neid teemasid, mis on üliõpilastele suuremaid raskusi valmistanud.
3. Praktikumides tutvustatakse füsioloogia uurimismeetodite teoreetilisi aluseid ja võimaldatakse saavutada teatud vilumus nende kasutamiseks praktikas.
3.1. Esimeses praktikumis tutvustatakse üliõpilastele praktikumide kodukorda.
3.2. Praktikum loetakse sooritatuks siis, kui üliõpilane on teinud plaanis ettenähtud tööd, vormistanud nõuetekohased protokollid ja esitanud need praktikumi juhendavale õppejõule. Praktikumi juhendav õppejõud teeb töö rahuldava vormistamise korral protokolli ja õppetöö päevikusse vastava märke.
3.3. Mõjuva põhjuse korral saab praktikumi sooritada ka teise rühmaga, seda rühma juhendava õppejõu nõusolekul.
3.4. Praktikumide võlgnevused tuleb likvideerida vastava praktikumi teema (veri, hingamine jne.) lõpuks puudutud praktikumi juhendanud õppejõule. Praktikumivõlglased eksamile ei pääse.
3.5. Kui üliõpilane on õppeaasta jooksul puudunud mõjuva põhjuseta 4 või enamast praktikumist, siis ei tarvitse praktikumi juhendaja teda järelevastamisele enam võtta.
4. Kontrolltööde kord ja arvestuse reeglid.
4.1. Iga suuremat füsioloogia teemat käsitleva praktikumide tsükli lõpul toimub kirjalik kontrolltöö (kokku 8 tööd) üliõpilaste teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kontrollimiseks.
4.2. Kontrolltöid viivad läbi plaanis märgitud õppejõud, kes valmistavad ette küsimused, hindavad töid 10 punkti süsteemis ja märgivad punktid päevikusse. Tegemata kontrolltöö eest märgitakse päevikusse “0", mis võetakse arvesse kontrolltööde keskmise hinde arvutamisel.
4.3. Õppeaasta lõpus arvutatakse kõigi kontrolltööde keskmine, mis võetakse eksamil arvesse.
4.4. Kontrolltöö tuleb sooritada plaanis ettenähtud päeval. Erandjuhtudel võib kontrolltööd kokkuleppel õppejõuga vajadusel ette teha. Põhjendatud vajadusel saab kontrolltööd kokkuleppel õppejõuga teha samal nädalal teise praktikumirühmaga. (NB! Kohtade arv praktikumi ruumis on piiratud!) Kontrolltöid hiljem kirjutada või hinde parandamise eesmärgil teist korda teha ei saa. Kontrolltöö nädalal haigestunu võib esitada kahe nädala jooksul arstitõendi õppetöölt puudumise kohta ning vastav kontrolltöö keskmise hinde arvutamisel arvesse ei lähe.
5. Seminaride arvestuse reeglid.
5.1. Seminaridest osavõtt on kohustuslik. Seminarist puudumise korral tuleb esitada kirjalik referaat.
5.2. Üliõpilane tuleb seminari ettevalmistunult vastavalt teemale ja seminari kavale. Seminade kavad on toodud ÕIS-is aine ARFS.01.030 ajakavas. Mõne seminari ettevalmistamisel kasutame MOODLE õpikeskkonda.Ettevalmistuse taset ja seminaril omandatut kontrollitakse seminari käigus ning hinnatakse 10 punkti süsteemis.
5.3. Õppeaasta lõpus arvutatakse 6 seminari keskmine hinne. Tegemata seminarikontrolltöö eest saab 0 punkti, mis võetakse arvesse keskmiste punktide arvutamisel. Kõigi seminaride keskmine hinne (kuni 10 punkti) lisandub eksamil saadud punktidele.
6. Füsioloogia eksami juhend.
6.1. Eksam on kirjalik ja toimub vastavalt füsioloogia aineprogrammile, mille võib leida altpoolt. Õppeaasta jooksul parimaid tulemusi saanud üliõpilastele antakse võimalus sooritada eksam suuliselt.
6.2. Eksamile pääsevad ainult need üliõpilased, kellel ei ole praktikumide ega seminaride võlgnevusi. Eksamipunktide maksimumiks on 100. Sellest moodustavad kuni 30 punkti kontrolltööde keskmine koefitsiendiga 3, kuni 10 punkti seminaride keskmine ja kuni 60 vahetult eksamil saadud punktid.
6.3. Kirjalikuks vastuseks antakse aega 4 tundi. Aeg hakkab kehtima küsimuste ja paberi kättesaamisest. Vastuste leht on šifriga. Iga vastust hindab vähemalt 2 õppejõudu.
6.4. Eksamil tuleb vastata:
6.4.1. Kümnele lühiküsimusele, milleks on aega 15 minutit. Selle möödudes korjatakse vastused ära. Ühe lühiküsimuse vastuse väärtus on 0,5 punkti.
6.4.2. Neljale temaatilisele küsimusele, mis sisaldavad ka praktiliste tööde materjali. Vastuse väärtus iga küsimuse eest on kuni 10 punkti. Esimene temaatiline küsimus on hingamise või südame-veresoonkonna, teine seedimise, eritumise või aine- ja energiavahetuse, kolmas vere, sisesekretsiooni või erutuvate kudede ja neljas närvisüsteemi või meelte kohta.
6.4.3. Ühele probleemküsimusele, mis eeldab erinevate füsioloogia teemade ning ühtlasi elundkondade talitluse seostamist. Vastuse väärtus kuni 15 punkti.
6.5. Hindamine: Lühiküsimused: 10 x 0,5 = 5
Temaatilised: 4 x 10 = 40
Probleemküsimus: 1 x 15 = 15
Seminaride hinne: kuni 10 punkti
Kontrolltööde koondhinne: kuni 30 punkti
Seega on võimalik saada kokku 100 punkti.
Hinne pannakse vastavalt kogutud punktidele järgmiselt:
A - 91-100 punkti
B - 81-90 punkti
C - 71-80 punkti
D - 61-70 punkti
E - 51-60 punkti
F - 0-50 punkti
6.6. Eksam loetakse mittesooritatuks (F) siis, kui kogutud punktide summa jääb alla 51 punkti või on probleemküsimuse eest saadud alla 5 punkti.
6.7. Eksami mittesooritamisel toimub esimene järeleksam veel kevadise eksamisessiooni ajal. Teine järeleksam toimub augusti viimasel nädalal vastavalt kehtestatud eksamipäevale.
Esmatähtsad õpikud:
1. Schmidt, R. F., Thews, G. Inimese füsioloogia, Tartu 1997.
2. Pocock G., Richards C. D. Human physiology, Oxford University Press, 2004, 2006
3. Guyton A. C. Textbook of medical physiology, W. B. Saunders Company, 1991, 1996, 2000
4. Füsioloogia praktikum I . Toimetajad P-H. Kingisepp, A. Lang , Tartu 2003, 2006, 2008
5. Füsioloogia praktikum II . Toimetajad P-H. Kingisepp, A. Lang, Tartu 2002, 2006, 2008
6. Õppeinfosüsteemis aine ARFS 01.030 “Ajakava” all toodud failid.