Proviisoriõpe
Inimese füsioloogiat (ARFS.01.063) õpetatakse proviisoriõppe erialal 2. ja 3. semestril.
Ainet puudutav formaalne informatsioon on toodud TÜ õppeinfosüsteemis (https://www.is.ut.ee/pls/ois).
Inimese füsioloogia kursuse omandamise põhinõuded
1. Füsioloogiat õpetatakse proviisoriõppe erialal 2. ja 3. semestril. Mõlema semestri lõpus tuleb sooritada eksam.
2. Loengutel käsitletakse füsioloogia olulisemaid probleeme ning ka neid teemasid, mis on üliõpilastele suuremaid raskusi valmistanud.
3. Praktikumides tutvustatakse füsioloogia uurimismeetodite teoreetilisi aluseid ja võimaldatakse saavutada teatud vilumus nende kasutamiseks praktikas. Kevadsemestril on ka mõned seminarid, osa neist on hindelised. Seminaride keskmine hinne võetakse eksamil arvesse.
3.1. Esimeses praktikumis tutvustatakse üliõpilasi praktikumide kodukorra ja ohutustehnika reeglitega.
3.2. Praktikum loetakse sooritatuks siis, kui üliõpilane on teinud plaanis ettenähtud tööd, vormistanud nõuetekohased protokollid ja esitanud need praktikumi juhendavale õppejõule. Praktikumi juhendav õppejõud teeb töö rahuldava vormistamise korral protokolli ja õppetöö päevikusse vastava märke.
3.3. Mõjuva põhjuse korral saab praktikumi sooritada ka teise rühmaga, seda rühma juhendava õppejõu nõusolekul.
3.4. Praktikumide võlgnevused tuleb likvideerida vastava praktikumi teema (veri, hingamine jne.) lõpuks puudutud praktikumi juhendanud õppejõule. Praktikumivõlglased eksamile ei pääse.
3.5. Kui üliõpilane on õppeaasta jooksul puudunud mõjuva põhjuseta 4 või enamast praktikumist, siis ei tarvitse praktikumi juhendaja teda järelevastamisele enam võtta.
4. Kontrolltööde kord ja arvestuse reeglid.
4.1. Iga suuremat füsioloogia teemat käsitleva praktikumide tsükli lõpul toimub kirjalik kontrolltöö üliõpilaste teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kontrollimiseks.
4.2. Kontrolltöid viivad läbi plaanis märgitud õppejõud, kes valmistavad ette küsimused, hindavad töid 10 punkti süsteemis ja märgivad punktid päevikusse. Tegemata kontrolltöö eest märgitakse päevikusse “0", mis võetakse arvesse kontrolltööde keskmise hinde arvutamisel.
4.3. Semestri lõpus arvutatakse semestri jooksul tehtud kontrolltööde keskmine, mis võetakse eksamil arvesse.
4.4. Kontrolltöö tuleb sooritada plaanis ettenähtud päeval. Erandjuhtudel (haigestumine, planeeritav komandeering) võib kontrolltööd kokkuleppel õppejõuga ette teha või sooritada samal õppenädalal mõne teise rühmaga. Kontrolltöid hiljem järele vastata ja neid hinde parandamise eesmärgil teist korda teha ei saa.
5. Füsioloogia eksami juhend.
5.1. Eksam on kirjalik ja toimub vastavalt füsioloogia aineprogrammile, mille võib leida allpool.
5.2. Eksamile pääsevad ainult need üliõpilased, kellel ei ole praktikumide ega seminaride võlgnevusi. Eksamipunktide maksimumiks on 100%. Sellest moodustavad kuni 20% kontrolltööde ja seminaride keskmine, ja kuni 80% vahetult eksamil saadud punktid.
5.3. Eksamil tuleb vastata:
5.3.1. Viiele lühiküsimusele, milleks on aega 15 minutit. Selle möödudes korjatakse vastused ära. Ühe lühiküsimuse vastuse väärtus on 2 punkti.
5.3.2. Kolmele temaatilisele küsimusele, mis sisaldavad ka praktiliste tööde materjali. Vastuse väärtus iga küsimuse eest on kuni 10 punkti.
5.4. Hindamine: Lühiküsimused: 5 x 2 = 10 (20%)
Temaatilised: 3 x 10 = 30 (60%)
Kontrolltööde ja seminaride koondhinne: kuni 10 punkti (20%)
Kokku 100%
Hinne pannakse vastavalt tulemusele järgmiselt:
A 91-100 %
B 81-90 %
C 71-80 %
D 61-70 %
E 51-60 %
F 0 -50%
5.5. Eksam loetakse mittesooritatuks (F) siis, kui kogutud punktide summa jääb alla 51%.
Esmatähtsad õpikud:
1. P.-H. Kingisepp. Inimese füsioloogia. Tartu 2000, 2001.
2. Füsioloogia praktikum I . Toimetaja P-H. Kingisepp, Tartu 1999, 2001, 2003.
3. Füsioloogia praktikum II . Toimetaja P-H. Kingisepp, Tartu 2002.