Tartu Ülikooli füsioloogia instituut 1981-2006 | Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Tartu Ülikooli füsioloogia instituut 1981-2006

Eero Vasar, Peet-Henn Kingisepp, Ivar-Olavi Vaasa, Aavo Lang, Andres Soosaar, Rein Raamat

Iseseisvale füsioloogia, patoloogia ja semiootika kateedrile pandi alus Tartu Ülikooli 4. juuli 1820. aasta põhikirjaga. 19ndal sajandil töötas selles instituudis terve rida silmapaistvaid teadlasi, kes andsid olulise panuse füsioloogia arengule. Neist võiks iseäranis esile tõsta M. H. Rathke (1828-36. a.), A. W. Volkmanni (1837-43. a.), F. Bidderi (1843-69) ja A. Schmidti (1869-94) tegevust. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli esimeseks füsioloogiaprofessoriks sai 1919. a. Šveitsist (Bernist) tulnud Alexander Lipschütz, kelle lahkumise järel Tšiili Conceptioni Ülikooli valiti TÜ füsioloogia instituudi juhatajaks Šveitsi füsioloog Alfred Fleisch (2). Professor A. Fleisch juhatas TÜ füsioloogia instituuti aastatel 1926-32 ja saavutas rahvusvahelise tuntuse hingamise ja vereringe füsioloogia valdkonnas. A. Fleischi tööd jätkas esimene eestlasest füsioloogiaprofessor Maks Tiitso (1938-1944. a.) (3, 8). Pärast II Maailmasõda juhtis füsioloogia kateedrit pikka aega professor Elise Käer-Kingisepp (1944-1975) (4, 7). 1975-1991. a. oli füsioloogia kateedri eesotsas professor Elmar Vasar. 1991. a. veebruarist on instituudi juhatajaks Eero Vasar, algul dotsendina ja pärast 1992. a. korralise füsioloogia professorina. 

Füsioloogia kuulub vaieldamatult olulisemate prekliiniliste ainete hulka, mis peab looma kindla teadusliku aluse kliiniliste teadmiste ja oskuste omandamiseks. Füsioloogia instituudi oluliseks missiooniks on olnud kaasaegsete füsioloogia-alaste teadmiste õpetamine arstiteaduskonna ja teiste teaduskondade üliõpilastele. Kuna ülikooliõpe tugineb praktilisele teadustöö kogemusele, siis on olnud instituudi teiseks oluliseks ülesandeks rahusvahelisel tasemel arvestatav teadustöö. Klassikaliste füsioloogia uurimisvaldkondade (hingamise ja vereringe uuringud) kõrvale on tõusnud närvisüsteemis toimuvate füsioloogiliste protsesside käsitlemine. Kui algul rakendati närvisüsteemi uurimisel eeskätt psühhofarmakoloogilisi meetodeid, siis käesolevaks ajaks omandavad üha olulisemat tähendust molekulaargeneetilised uurimismeetodid. Toimunud teadustöö arengute pinnal loodi 2001. a. koostöös teiste arstiteaduskonna instituutide ja kliinikutega neuroteaduse doktoriõppekava, milles osalevad arstiteaduskonna õppejõudude kõrval ka bioloogia-geograafia-, füüsika-keemia- ja sotsiaalteaduskonna õppejõud ning teadlased. Füsioloogia instituudi õppejõudude osalemisel on käivitumisel uus arsti- ja bioloogia-geograafiateaduskonda integreeriv biomeditsiini magistriõpe, kus esiplaanil on biomeditsiinialaste teadustöö oskuste omandamine.

Struktuur ja inimesed

1981. a. töötas tollases Tartu Riikliku Ülikooli füsioloogia kateedris 10 õppejõudu. Neist neli professorit (E. Vasar, E. Käer-Kingisepp, S. Teesalu, Õ. Reintam), 3 dotsenti ja 1 vanemõpetaja (M. Epler, O. Imelik, P.-H. Kingisepp, E. Hansson) ning 2 assistenti (V. Pert, I.-O. Vaasa). Neist professor Elmar Vasar ja dotsent Maria Epler töötasid instituudis 31. detsembrini 1993. a. Vanemõpetaja Enno Hansson oli tööl 1. septembrini 1992. a. Dotsent Olaf Imelik pensioneerus 31. augustil 1994. a. Professor Selma Teesalu tööleping lõppes 31. jaanuaril 1996. a. Vanemassistent Vello Pert töötas instituudis kuni oma surmani 24. märtsil 2003. a.

1. novembril 1988. a. tuli aspirantuuri lõpetamise järgselt instituuti tööle Andres Soosaar, kes dotsendi kutse sai 1994. a. Alates 1. septembrist 2005. a. töötab ta TÜ tervishoiu instituudis meditsiiniteooria ja eetika dotsendina. Aavo Lang asus füsioloogia instituudis tööle 1. septembril 1991. a., dotsendikutse omistati talle 2001. a. Jana Kivastik on tööl alates 1. septembrist 1992. a., dotsendiks valiti ta 2006. a. 1. augustist 1994. a. kuni 31. detsembrini 1999. a. töötas instituudis assistendina Vootele Võikar. Juba teise kursuse üliõpilastena hakkasid Eero Vasara juhendamisel teadustööd tegema Sulev Kõks ja Vallo Volke, kes praegu töötavad instituudis vanemteaduritena. Kertu Rünkorg on instituudis tööl 1. veebruarist 1998. a. ja käesoleval ajal on ta teaduri ametikohal. Ain Reimets on instituudis ametis 1. septembrist 2002. a. ja töötab praegu vanemassistendina. Alar Veraksitš lõpetas 2002. a. doktorantuuri, kaitses professor Eero Vasara juhendamisel valminud doktoritööd ja sama aasta 1. septembrist valiti ta assistendiks. Anne Must, Sirli Raud ja Kati Koido on töötanud instituudis alates 1. septembrist 2003. a. Anne Must assistendina ning Sirli Raud ja Kati Koido teaduritena.

1993. a. muudeti põhimõtteliselt Tartu Ülikooli struktuuri, kateedrid nimetati ümber instituutideks ja loodi uusi õppetoole. Füsioloogia kateedrist sai füsioloogia instituut, milles oli üks õppetool. Käesoleval ajal on Tartu Ülikool jõudnud järjekordsete reformideni. Kaotamisel on õppetoolid ja see, kas füsioloogia instituut jätkab sama nime all, selgub alles tulevikus.

Materiaaltehniline baas

TÜ füsioloogia instituut asus aastatel 1888-1999 selleks spetsiaalselt ehitatud hoones – Uues Anatoomikumis. Biofüüsika ja elektrofüsioloogia laboratoorium (hilisem biofüüsika labor), mis loodi füsioloogia kateedri juurde 1962. a. paiknes kuni aastani 1999 eraldi ruumides Ülikooli t. 18a, nn keeltemaja alumisel ja keldrikorrusel, kus labori kauaaegse juhataja Harald Epleri initsiatiivil oli välja arendatud heal tasemel tehniline baas füsioloogilisteks eksperimentideks. Muretseti analoogarvutid EMU-10, mida sel ajal rakendati Nõukogude Liidus põhiliselt vaid kosmoselennu juhtimiskeskustes. Laboris kasutati neid inimese vereringe matemaatilisel modelleerimisel (H. Epler, P. Alapuu). Bioloogiliste süsteemide modelleerimisülesandeid lahendati ka analoogarvutil MN-7 ja elektronarvutil Nairi. Katseandmete portatiivsete registreerimisseadmetena kasutati Kišinjovi tehase magnetlindikirjutajaid. Hingamise ja ainevahetuse uuringuteks oli muretsetud metabolimeeter Böhlau, CO2 kiiretoimeline mõõtur GUM-2, nitrograaf A-1 ja mass-spektromeeter MX 6202. Suur hulk originaalseid südame- ja vereringe ning hingamise näitajate mõõteseadmeid (keskmise vererõhu registraator, EKG T-saki amplituudi ja QT-intervalli analüsaator, kardiotahhograaf, veloergomeeter, 12-kanaliga südame, vereringe ja hingamise näitajate registraator, pneumotahhograaf, Foucault’ kardiograaf, termokliirens nahaverevoolu mõõtur) olid väljatöötamisel või välja töötatud labori kollektiivi (Vello Reeben, Maria Epler, Leo-Henn Humal ja Rein Raamat) poolt ning valmis ehitatud TÜ eksperimentaaltöökoja (juhataja Ado Jaagosild) abiga.

Kuigi arstiteaduskonna prekliinilistele üksustele uue hoone ehitamise kavatsus oli erinevate projektidena ringelnud mitmel tasandil juba aastakümneid, oldi 20. sajandi lõpuks ikkagi olukorras, kus uue õppehoone saamise väljavaated ei olnud selged. Instituudi ruumid Uues Anatoomikumis vajasid hädasti remonti ja kaasajastamist, mis paljuski tähendas alles normaalsete töötingimuste (soe vesi laborites, keskküte, ruumide ventilatsioon jms.) loomist. Uue Anatoomikumi ruumide uuendamist alustati 1995. a., laboritesse saadi soojaveeboilerid ja vanadesse ahjudesse elektriküte. Sellele järgnes uue katuse panek ja kaasaegse, gaasiküttel töötava, keskkütte sisseseadmine kogu hoonesse. Ulatuslikult remonditi õpperuume, kuhu pandi uued tahvlid ja ekraanid. Remont lõppes 1997. a. sügisel.

Sajandivahetuseks valmis Maarjamõisa väljal uus prekliiniliste õppeainete hoone Biomeedikum. 1999. a. sügisel kolis füsioloogia instituut koos teiste teaduskonna prekliiniliste üksustega igati kaasaegsesse ja hea tehnilise varustusega õppehoonesse. Uue Anatoomikumi ruumide ja terve hoone remontimiseks tehtud pingutusi tuleb aga oluliseks pidada veel sellegi tõttu, et nii kujunesid soodsad eeltingimused hoone jätkuvaks kaasajastamiseks ning meeldiva õppekeskkonna loomiseks selle maja uuele asukale – ülikooli keeltekeskusele.

Paraku osutus Biomeedikum ruumide poolest niivõrd kitsaks, et ühele osale füsioloogia instituudist tuli leida asukoht väljaspool seda hoonet. Biofüüsika laborile, koos tööpinkide ja õpperuumiga leiti pind õppehoones Nooruse tänav 9, mis ei ole Biomeedikumist kaugel. Samas majas paiknevad ka arstiteaduskonna arvutiklassid, selle tõttu on lihtne üht osa füsioloogia instituudi õppetööst nendes ruumides läbi viia. Biomeedikumi ruuminappusest tingituna pidi instituut loobuma ka oma väärtuslikust ajaloolisest raamatukogust ja teadusaparatuuri kollektsioonist, mis leidsid endale uued hoiukohad vastavalt ülikooli raamatukogus ja ajaloo muuseumis. Ka biofüüsika labori ajaloolise väärtusega vanem aparatuur rändas ülikooli ajaloo muuseumi.

Instituudi juhataja professor Eero Vasara ja dotsent Aavo Langi initsiatiivil soetati ning võeti kasutusele moodsad infotehnoloogia vahendid juba 1990. aastate alguses. Esimene personaalarvuti muretseti 1991. a. Instituut sai elektronposti aastavahetuseks 1991/1992. Sidet peeti modemi vahendusel psühholoogiaosakonnas paikneva arvuti kaudu. E-posti püsiühendus loodi juba 2 modemi abil aastatel 1994-95. Seoses arvutite hulga suurenemisega ehitati 1995. aastal instituudi sisevõrk printeri, programmide ja failide jagamiseks arvutite vahel. Enne kolimist Biomeedkumi toimus ühendus teiste allasutustega juba fiiberoptilise kaabli kaudu. Instituudi kodulehe koostas Aavo Lang 1996. a. mais. Elektronposti kiirem ühendus — “current loop” — saadi instituudile 1996. a. maikuus, nii loodi juurdepääs Maarjamõisa haiglas asuvale MedLine’i andmebaasile. Elektronposti kaudu tekkisid mitmed arvestatavad rahvusvahelised sidemed. Näiteks võttis selle sidekanali vahendusel meiega kontakti Eesti juurtega USA teadlane professor Alfred Strickholm, kes aitas oluliselt täiendada instituudi õppematerjale.

Vivaarium ja katseloomad

Põhjalik uuenduskuur viidi Uue Anatoomikumi remondi käigus läbi ka keldrikorruse vivaariumis. Katseloomade hoidmistingimuste parendamiseks asendati 1991. aastal vanad raskestipuhastatavad puidust loomapuurid pestavate puuridega. Viimased valmistati ülikooli eksperimentaaltöökojas plastist toiduinete transpordikastidest, millele lisati ülikooli eksperimentaaltöökojas kaaneks metallvõrk.

Seoses rahvusvaheliste projektidega võeti 1993. a. kasutusele üldkehtivale standardile vastavad katseloomad Soomest, kust saadi loomadele ka allapanu ja toit. Soome Riikliku Katseloomakeskuse direktor Timo Nevalainen’i toetusel saadi Soomest humanitaarabina spetsiaalsed katseloomade pidamise vahendid: puurid, joogipudelid jms., igati kasutamiskõlbulikku varustust jagus ülikooli teistessegi vivaariumitesse. Instituudi vivaariumis seati sisse kontrollitav valgus, temperatuur ja ventilatsioon, sellega loodi rahvusvaheliselt nõutavad tingimused katseloomade hoidmiseks.

Biomeedikumis ootas ees spetsiaalselt vivaariumiks ehitatud ruumide kompleks, mille mahud aga ei vastanud kõikide kasutajate vajadustele. Üht osa katseloomi tuleb pidada ja katseid teha ka instituudi pinnal. Füsioloogia instituudi osalusel (E. Vasar ja A. Lang) organiseeriti 1994. a. esimene katseloomateaduse C-kategooria kursus. Olulist osa täitis A. Lang TÜ Biomeedikumi vivaariumi projekteerimisel ja käivitamisel. Alates 1. septembrist 1999. a. uuritakse füsioloogia instituudis rottide ja hiirte käitumisreaktsioone ranges vastavuses rahvusvaheliste normidega. A. Lang kuulub rahvusvahelistesse katseloomateadusealastesse organisatsioonidesse ja on olnud katselooma-teadusealase tegevuse eestvedajaks nii Tartu Ülikoolis kui kogu Eesti Vabariigis.

1997. a. toimus füsioloogia instituudi baasil juba teine katseloomateaduse kursus. Viimastel aastatel on dotsent Aavo Langi juhtimisel muutunud katseloomateaduse kursused arstiteaduskonnas toimuva kraadiõppe loomulikuks koostisosaks.

Õppetöö

Aastatel 1981-2005 on füsioloogia instituudis õpetatud kohustuslikke õppeaineid arsti-, sotsiaal-, filosoofia-, kasvatus-, bioloogia- ja füüsika-keemiateaduskonna üliõpilastele. Suurima mahuga on õppetöö olnud arstiteaduskonna üliõpilastele. Arstiõppes oli auditoorse töö maht füsioloogias kuni uue õppekava kehtestamiseni 1999. aastal ühe üliõpilase kohta 192 tundi, neist 64 loengu- ja 128 praktikumitundi. Uue õppekava kohaselt jäi tundide arv (192 tundi = 8 AP) samaks, muutus aga sisemine tundide jaotus. 192 tundi jagunevad 64 loengu-, 16 seminari- ja 112 praktikumitunni vahel. Arstiõppega samas mahus õpetati füsioloogiat pediaatria ja spordimeditsiini (vene keeles) eriala üliõpilastele, viimati vastavalt 1990/91. ja 1991/92 õppeaastal, pärast seda lõpetati nendele erialadele üliõpilaste vastuvõtt. Venekeelne õppetöö arstiteaduse erialal lõppes 1995/96 õppeaastal. Seoses Soome üliõpilaste vastuvõtmisega Tartu Ülikooli, algas õpetamine ühele rühmale inglise keeles. Hambaarstiõppes on füsioloogia tundide arv olnud pidevalt sama - kokku 144 tundi (6 AP), neist 64 tundi loengut ja 80 praktikume. Hambaarstiõppe üliõpilastele luges füsioloogiakursust kuni pensioneerumiseni dotsent Olaf Imelik, seda tööd jätkasid dotsendid Andres Soosaar ja Aavo Lang. Füsioloogia õpetamisega arsti- ja hambaarstiõppes on vaadeldava perioodi jooksul (1981-2005) olnud seotud kõik instituudi õppejõud.

Proviisoriõppes oli kuni 1999. aastani füsioloogias ühe üliõpilase kohta 128 tundi (64 tundi loengut + 64 tundi praktikume), aastatel 1999-2004 144 tundi ja alates 2004. aasta kevadsemestrist, mil lisandus 1 AP seedefüsioloogiat, kokku 168 tundi (7 AP). Sellest moodustavad loengud 80 tundi, seminarid 8 tundi ja praktikumid 80 tundi. Proviisoriõppes on viimase 25 aasta jooksul füsioloogiat õpetanud dotsent Peet-Henn Kingisepp, alates 2004. aastast loeb kursust Jana Kivastik, seedefüsioloogiakursust loeb Ivar-Olavi Vaasa.

Füsioloogia instituudilt on pidevalt tellitud õppetööd teiste teaduskondade ja erialade üliõpilastele. Eripedagoogika eriala üliõpilastele õpetati kuni 1989. aastani nii päevases kui kaugõppes ainet nimetusega “Laste ealine anatoomia ja füsioloogia”. Aastatel 1989-2002 kandis õpetatav aine erinevate ainekoodide all nimetust “Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia”, kusjuures aine maht kõikus 4 kuni 3 AP vahel. Avatud Ülikooli raames algas eripedagoogide õpe 1996/97 õppeaastast. Viimati õpetati aastatel 2002 - 2004 eripedagoogika osakonna soovil füsioloogia instituudis ainet “Normaalne ja patoloogiline füsioloogia“ mahus 2 AP. Avatud Ülikoolis on õpetatud füsioloogiat ka proviisoriõppe üliõpilastele (P.-H. Kingisepp), aine maht 5 AP ja psühholoogia osakonna üliõpilastele (Eero Vasar, Andres Soosaar, Peet-Henn Kingisepp). Ajavahemikul sügissemestrist 1997 kuni kevadsemestrini 2002 loeti instituudis filosoofiateaduskonna kasvatusteaduste eriala põhiõppe ja AÜ üliõpilastele ainekursust “Inimese füsioloogia” mahus 2 AP. Sel erialal lõpetati vastuvõtt ülikooli. Eripedagoogika ja kasvatusteaduste eriala üliõpilastele luges kursust Ivar-Olavi Vaasa.

Psühholoogia eriala I kursuse üliõpilastele õpetati füsioloogiat dotsent Peet-Henn Kingisepa ja professor Selma Teesalu poolt kuni 1983/84 õppeaastani, järgneva kaheksa aasta jooksul psühholooge füsioloogia instituudis ei õpetatud. 1991/92 õppeaastal hakati psühholoogidele õpetama närvisüsteemi anatoomiat ja füsioloogiat ning aasta hiljem ka üldfüsioloogiat. Kuni 2002/03 õppeaastani oli psühholoogidele ette nähtud kaks erinevat kursust: ”Inimese füsioloogia “ mahus 32 loengutundi ja “Närvisüsteemi anatoomia ja füsioloogia” üldmahuga 72 tundi, neist 60 loenguid ja 12 praktikume. Alates 2002/03 õppeaastast liideti need ained nimetuse alla “Üldine ja närvisüsteemi füsioloogia”. Nimetud kursusi lugesid professor Eero Vasar ja dotsent Andres Soosaar. Pärast Andres Soosaare lahkumist meie instituudist loeb seda osa kursusest assistent Anne Must.

1994/95 õppeaastast alates on füüsika-keemiateaduskonna meditsiinifüüsika eriala üliõpilastele ja kraadiõppuritele lugenud ja praktikume läbi viinud kursust “Inimese füsioloogia” Peet-Henn Kingisepp. Algusaastatel kuulasid füüsikud seda kursust küll koos proviisoriõppe üliõpilastega. 1995/96 õppeaastast alates loetakse seda kursust füüsikutele eraldi, ainemaht 3 AP (30 loengu- ja 30 praktikumitundi). 1994/95 õppeaastast peale on Jüri Vedru ja Rein Raamat lugenud füüsika-keemiateaduskonna meditsiinifüüsika eriala üliõpilastele ja magistrantidele kursust “Biomeditsiinitehnilised signaalid ja aparaadid” mahus 3 AP.

Bioloogia osakonna üliõpilaste õppetöö füsioloogias toimus möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel vanemõpetaja Enno Hanssoni ja vanemassistent Vello Perdi juhendamisel. Kaheksakümnendate aastate lõpus hakati bioloogidele füsioloogiat õpetama bioloogia-geograafiateaduskonnas, alates 2001/02 õppeaastast toimuvad füsioloogia praktikumid bioloogidele 1 AP ulatuses Ain Reimetsa kureerimisel taas füsioloogia instituudis.

Arsti- ja hambaarstiõppe I kursuse üliõpilastele on viimase 25 aasta jooksul erinevas mahus õpetatud biofüüsikat. Algselt 1997/98 õ.-a. loeti biofüüsikat ühe osana ainest, mille nimetuseks oli „Meditsiiniline bioloogia II“. Loengud ja praktikumid olid sel ajal nii eesti, vene kui inglise keeles. Biofüüsika kursuse koordinaator ja aineprogrammi koostaja oli füsioloogia instituudis dotsent P.-H. Kingisepp, osa loenguid lugesid ja praktikume juhendasid ka vanemassistent Vello Pert ning vanemteadurid Rein Raamat ja Kersti Jagomägi. Aja jooksul on muutunud aine maht ja nimetus. Alates 2002/03 õppeaastast õpetatakse biofüüsikat iseseisva ainena mahus 3 AP ( 72 tundi, sellest 48 loengut ja 24 praktikumi) füsioloogia instituudi juures, kursust luges kuni 2004. aastani Andres Soosaar. Praegu õpetab seda ainet dotsent Jana Kivastik, füüsika osa kursusest loeb füüsika-keemiateaduskonna dotsent Jüri Vedru.

1991/92 õppeaastast alates hakati arstiteaduskonnas korrapärasemalt lugema valikkursusi. Füsioloogia instituudi poolt pakutavate valikainete nimistus on pikemat aega olnud järgmised kursused: “Hingamise funktsionaalsed uuringud” (P.-H. Kingisepp, viimastel aastatel ka J. Kivastik), “Difuusne neuroendokriinne süsteem (I.-O. Vaasa), “Valu neurofüsioloogilised mehhanismid” (E. Vasar, viimastel aastatel V. Volke) ja kuni 2003. aastani “Teadvus - interdistsiplinaarne probleem” (A. Soosaar).

Alates 1990. aastate algusest kuni käesoleva ajani on Peeter-Toomas Loog lugenud nii füüsika-keemiateaduskonna kui arstiteaduskonna üliõpilastele ja kraadiõppuritele loenguid järgnevatel teemadel: analoogarvutid, mõõte ja juhtimissüsteemid, süsteemide identifitseerimine ja modelleeerimine, maatriksarvutuse kasutamine signaalitöötluses ja lineaarsete süsteemide analüüsil, aine maht 2 AP.

Kuna füsioloogia on eksperimentaalne teadus, siis on füsioloogia praktikumides alati tehtud laboratoorseid töid ja katseid. Tõsi, katseloomade kasutamine praktikumides on viimase paarikümne aastaga jooksul järjest vähenenud. Katsed konna südamel olid viimati kavas 1991/92 õppeaastal, laboratoorsed tööd konna närvlihaspreparaadil ning asendi- ja seljaajureflekside uurimine katseloomadel 1998/99 õppeaastal. Loomkatsed praktikumides on asendatud arvutiprogrammide vahendusel läbiviidavate virtuaalsete katsetega ja kaasaegsete elektrofüsioloogiliste registreerimismeetoditega (Power Lab). Biofüüsika uurimisgrupi poolt on Nooruse 9 asuvates õpperuumides on juhendatud vererõhu mõõtmise praktikume, kus kõrvuti klassikalise vererõhu mõõtmisega Korotkovi meetodil on üliõpilased tutvunud sõrmearteritel keskmise arteriaalse vererõhu mõõtmise mitteinvasiivse diferentsiaal-ostsillomeetrilise meetodiga, mis võimaldab jälgida füüsilise ja psüühilise koormuse ning hingamise ja kehaasendi muutustega kaasuvaid kiireid vererõhu kõikumisi.

Õppemeetodite muutusi on toimunud teisigi. Seoses uute õppeplaanide kehtestamisega lisandusid seminarid integratiivse füsioloogia teemadel. Õppeaasta jooksul viiakse arstiõppes läbi 8 kahetunnist seminari järgnevatel teemadel: vegetatiivse närvisüsteemi füsioloogia, organismi talitluse regulatsiooni alused, raku talitluse juhtimine, happe-leelistasakaalu regulatsioon, osmootse rõhu regulatsioon, termoregulatsioon, informatsiooni vastuvõtt, edastamine ja töötlus meelesüsteemis, toitekäitumise ja kehakaalu regulatsioon.

Õppekirjandus 
Kaheksakümnendatel aastatel koostas professor Elmar Vasara mitmeid õppematerjale: “Sisesekretsioon “(1981), “Motoorne süsteem “(1982), “Eritumine” (1983) ja “Vegetatiivne närvisüsteem” (1984). Peet-Henn Kingisepalt ilmus 1984 . aastal “Füsioloogia lühikursus” ja selle juurde eraldi trükisena “ Illustratsioonid”, kordustrükid 1987. ja 1990. aastal. Samalt autorilt ja Aavo Langi tehnilisel toimetusel ilmus 2000. aastal “Inimese füsioloogia” (kirjastus Atlex), millest on ilmunud kordustrükid aastatel 2001, 2003 ja 2006.

Peet-Henn Kingisepa toimetusel koostati 1999. aastal instituudi õppejõudude “Füsioloogia praktikum” I (kordustrükid 2001 ja 2003) ning 2003. aastal “Füsioloogia praktikum “ II (kordustrükk 2006. a. toimetatud koos Aavo Langiga).

Professor Selma Teesalult ilmus 1993. aastal “Seedimine. Toitumine. Dieedid” (kordustrükid aastatel 1998 ja 2001).

Eestikeelse põhiõpikuna on arstiõppes kasutusel 1997. aastal ilmunud Robert F. Schmidti ja Gerhard Thewsi “Inimese füsioloogia”, mille tõlkisid saksa keelest instituudi õppejõud Maria Epler, Enno Hansson, Olaf Imelik (toimetaja), Peet-Henn Kingisepp, Selma Teesalu ja Elmar Vasar. Seoses O. Imeliku pensioneerumisega viis raamatu trükkitoimetamise töö lõpuni P.-H. Kingisepp.

Teaduse populariseerimine
Füsioloogia instituudi töötajate poolt tehtud rahvaharidusliku töö näitena olgu nimetatud 1 P.-H. Kingisepa kirjutatud peatükk “Inimese keha talitlus”, mis ilmus H. Jänese toimetatud teoses “Tervise teejuht”, I (1). Märkida võib veel sedagi, et suurema osa ENE ja EE füsioloogiat puudutavatest artiklitest on kirjutanud füsioloogia instituudi õppejõud Maria Epler, Enno Hansson, Olaf Imelik, Peet-Henn Kingisepp, Elise Käer-Kingisepp, Selma Teesalu ja Elmar Vasar.

Samasse rubriiki võib lugeda ka 1999. a. ilmunud J. Kivastiku ja P.-H. Kingisepa kirjutatud metoodilise juhendi laste hingamise funktsionaalsete uuringutulemuste hindamise kohta (6).

Terminoloogiline töö
Eestikeelne õppetöö, õppevahendite koostamine ja kirjutamine on nõudnud tähelepanu ka füsioloogia-alasele oskuskeelele. Terminite ühtlustamisele aitas kaasa ka R. F. Schmidti ja G. Thewsi “Inimese füsioloogia” tõlkimine. Dotsent Peet-Henn Kingisepp on osalenud mitmete terminoloogiakomisjonide töös: meditsiiniterminoloogia komisjonis 1977. a. alates, mil see Tervishoiuministeeriumi juurde loodi, TÜ teaduskeele komisjonis ja farmaatsiaterminoloogia komisjonis. Mitmed termineid ja mõisteid on arutatud instituudi töötajate omavahelistes vestlustes.

Rahvusvaheline koostöö
Oluliselt mõjutas 1998-1999 a. instituudi pedagoogilist tegevust osalemine Euroopa Liidu TEMPUS programmi projektis „Baltic Biomedical Engineering and Physics MSc Courses”, kus partneriteks olid Tallinna Tehnikaülikool, Riia Tehnikaülikool, Kaunase Tehnikaülikool, Linköpingi Ülikool ja Londoni King’s College. Projekti otseseks tulemuseks oli Balti biomeditsiinitehnika õppekava ja sellesse kuuluvate õppeainekavade koostamine (9), projekti käigus loodi ka uusi kontakte ja vahetati partnerülikoolide vahel kogemusi ning muretseti instituudile uusimat õppekirjandust. Samuti said projektis osalejad külastada Läti, Leedu, Rootsi ja Inglismaa õppe- ja teadusasutusi. Füsioloogia instituudist osalesid selles programmis A. Soosaar, P.-H. Kingisepp, R. Raamat ja K. Jagomägi. Pidevalt on jälgitud teiste Euroopa ülikoolide füsioloogia õpetamise programme (Berliin, Göttingen, Hamburg, Heidelberg, London, Helsinki jt).

Teadustöö

Füsioloogia instituudis on viimastel kümnenditel professor Eero Vasara juhendamisel hoogsalt arenenud kesknärvisüsteemi funktsioneerimise seaduspärasuste uurimine, mis on kujunenud instituudi teadustöö juhtivaks suunaks. Pikka aega on uuritud hingamise, vereringe ja seedefüsioloogiat ning instituudi ajalugu. Varasematel aastatel on tegeldud vere füsioloogia-alaste uuringutega, mis lõppesid Olaf Imeliku pensioneerumisega. Teadustööd füsioloogia instituudis on iseloomustanud üliõpilaste varajane lülitamine teaduslikku uurimistöösse. Paljud nüüd edukalt töötavad õppejõud ja teadurid on juba üliõpilastena teaduse algtõdedeni jõudnud (A. Soosaar, J. Kivastik, A. Reimets, A. Lang, S. Kõks ja V. Volke).

I Närviteadused
1980-ndate aastate algusest hakkas füsioloogia kateedris Eero Vasara juhtimisel arenema klassikaliste füsioloogiliste uurimissuundade kõrval psühhofarmakoloogiline lähenemisviis ajutalitluse uurimiseks. Sellest ajast on uurimiskeskmes olnud koletsüstokiniin kui üks olulisemaid neuropeptiide ajus. TRÜ eksperimentaaltöökojas (juhataja A. Jaagosild) valmistati uurimisvahendid loomade käitumiskatsete läbiviimiseks, mis on kasutusel praeguseni. Senisest laialdasemalt rakendati kateedri juures oleva vivaariumi võimalusi uurimistööks. Paljuski seda uurimisbaasi kasutades valmis 1983. a. professor Lembit Allikmetsa juhendamisel Eero Vasara väitekiri, mille eest talle omistati meditsiinikandidaadi kraad. Psühhofarmakoloogilistes uuringutes osalesid ka üliõpilased, kellest mitmed on jõudnud väitekirjade kaitsmiseni. Üliõpilastena alustasid teaduslikku tegevust Andres Soosaar ja Ain Reimets, kes mõlemad vormistasid mitu uurimuslikku üliõpilastööd. Andres Soosaar jõudis meditsiinikandidaadi kraadini 1989. a. töö juhendajaks oli Eero Vasar.

Instituudi baasi kasutas ka Jaanus Harro, kes alustas teaduslikku uurimistööd füsioloogiakateedri juures juba ülõpilasena, jõudis kandidaadiväitekirja kaitsmiseni 1990. a. Järgnevalt oli ta doktorantuuris Uppsala Ülikoolis, kus ta 1993. a. kaitses meditsiinidoktori kraadi. Jaanus Harro uuringute tulemused kuuluvad kindlasti olulisemate tööde hulka, mis käsitlevad koletsüstokiniini osalust ärevuse regulatsioonis ja neid on tsiteeritud väga paljude teadlaste poolt. Eero Vasar kaitses doktoritöö 1992. a. ja valiti pärast seda füsioloogia korralise professori ametikohale. Olulise panuse instituudi infrastruktuuri arengusse andis Eero Vasarale eraldatud Georg Sorosi fondi stipendium, mis võimaldas osta aparatuuri psühhofarmakoloogiliste uuringute viimiseks vastavusse kaasaegsete nõuetega.

1990-ndate aastate alguses kujunes välja rahvusvaheline koostöö professor Pekka T. Männistö (Helsinki Ülikool), Michel Bourin’i (Nantesi Ülikool) ja Jacques Bradwejn’iga (McGilli Ülikool, Montreal). See koostöö aitas elada üle raskemad ajad Eesti teaduse jaoks ja viia Füsioloogia instituudis tehtav teadustöö rahvusvaheliselt arvestatavale tasemele.

Aavo Lang alustas samuti juba üliõpilasena teaduslikku tööd instituudis, enne doktoritöö kaitsmist töötas ta ka Helsinki Ülikooli Farmakoloogia ja toksikoloogia instituudis professor Pekka T. Männistö juhendamisel. Aavo Lang kaitses professor Eero Vasara juhendamisel valminud doktoritööd 1995. a. A. Lang on andnud olulise panuse instituudi infotehnoloogilise poole arengusse ja arendanud märgatavalt edasi katseloomateadust. A. Soosaare ja A. Langi eestvedamisel toimus 1996. ja 1997. a. TÜ füsioloogia instituudi vivaariumi viimine vastavusse kaasaegsete tingimustega. See võimaldas 1998. a. tuua sisse ka CCK2 retseptori puudulikkusega transgeense hiireliini. Transgeense tehnoloogia rakendamine oli võimalik tänu aastatel 1996-97 alanud edukale koostööle TÜ füsioloogia instituudi psühhofarmakoloogia uurimisgrupi ja TÜ bioloogia-geograafiateaduskonna Alar Karise teadusgrupi vahel.

Noorema põlvkonna teadlaste silmapaistavamateks esindajateks on Sulev Kõks ja Vallo Volke, mõlemad alustasid teadlaseteed juba üliõpilastena. Sulev Kõks ja Vallo Volke jõudsid mõlemad professor Eero Vasara juhendamisel valminud doktoritöö kaitsmiseni 1999. a. Sellest ajast alates on nad teadlastena teinud olulisi edusamme. Sulev Kõks on tõusnud rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialistiks molekulaargeneetiliste meetodite rakendamisel närviteaduse valdkonnas. Eero Vasar ja Sulev Kõks olid närviteaduse doktoriõppekava initsiaatoriteks Tartu Ülikoolis. Eeskujuks võeti vastavad Ameerika Ühendriikide ja Inglismaa kraadiõppekavad. Esimesel kahel aastal pakutakse intensiivset õpet, mida viivad läbi õppejõud arstiteaduskonna prekliinilisest ja kliinilisest osast, psühholoogia osakonnast, bioloogia-geograafiateaduskonnast ja füüsika-keemiateaduskonnast. Neuropatoloogia kursuse läbiviimisel osalevad külalislektorid Saksamaalt ja Soomest. Nimetatud programm käivitus 2001. a. ja käesolevaks ajaks on jõudnud kolm selle õppekava doktoranti väitekirja kaitsmiseni (S. Raud, K. Koido, D. Safiulina) ning lähiajal on valmimas veel T. Areda ja A. Nelovkovi doktoritööd. Nimetatud kraadiõppekava on lülitunud Euroopa närviteadusealaste kraadiõppekoolide võrgustikku. Samuti on S. Kõksi, A. Soosaare, T. Karki ja E. Vasara eestvõtmisel ette valmistatud ja kinnitatud inglisekeelne biomeditsiini õppekava, mis kõigi eelduste kohaselt käivitub käesoleva aasta detsembris. S. Kõksi juhendamisel on kaitstud terve rida doktori- (Kati Koido ja Külli Kingo) ja magistritöid (H. Luuk, M.-A. Philips, R. Rätsep, M. Plaas, K. Kurrikoff, K. Vabrit, J. Innos).

Sulev Kõksi panus on olnud oluline instituudi infrastruktuuri arendamisel, iseäranis molekulaargeneetiliste uuringute läbiviimiseks vajaliku aparatuuri hankimise osas, tema kraadiõppurite poolt on loodud või väljaarendamisel terve rida uusi transgeenseid hiireliine, mis võimaldavad uurida emotsionaalsete häirete molekulaarseid mehhanisme. 2005. a. omistati Sulev Kõksile Presidendi teaduspreemia noorele teadlasele. 2006.a. esimesel poolel viibis S. Kõks teaduslikus lähetuses ühes maailma juhtivamas närviteaduse ja psühhiaatria keskuses maailmas – Londoni Ülikooli King’s College’i Psühhiaatria Instituudis, millega koostöö jätkub. Lisaks on ta algatanud rahvusvahelise koostöö Kopenhaageni Ülikoolis tegutseva ülemaailmselt tuntud prof. J. Rehfeldi uurimisrühmaga. Nimetatud uurimisrühmas töötasid 2006.a. esimesel poolel kaks TÜ Füsioloogia instituudi doktoranti – Hendrik Luuk ja Mari-Anne Philips.

Vallo Volke on instituudis juurutanud uurimistöö, mille eesmärgiks on selgitada lämmastikoksiidi rolli ärevuse tekkemehhanismides. Need uuringud on olnud mitmeski mõttes suundanäitavad ja leidnud väga märkimisväärset tsiteerimist rahvusvahelistes ajakirjades. V. Volke uurimisgrupil teeb intensiivset koostööd Aarhusi Ülikooli Bioloogilise Psühhiaatria osakonna teadlastega.

Füsioloogia instituudis alustas oma teadustegevust ka Vootele Võikar, kes siirdus 1998. a. tööle Helsinki Ülikooli ja astus seal ka doktorantuuri. Tema tegevus Helsinkis on olnud väga edukas, peatselt kaitseb ta seal oma doktoritööd. Füsioloogia instituudi tehtud teadustöö sai kõrge hinnangu 2003. a. toimunud Eesti arstiteaduse rahvusvahelisel evalvatsioonil. 2004. a. omistati Füsioloogia instituudi psühhofarmakoloogia uurimisrühmale (E. Vasar, S. Kõks, V. Volke, V. Võikar) Eesti Vabariigi teaduspreemia meditsiini valdkonnas.

II Hingamise füsioloogia ja biofüüsika
Hingamisfüsioloogia-alaseid uuringuid juhendasid professor Elmar Vasar, kes oli füsioloogia instituudi juhataja aastatel 1975-1995 ja dotsent Peet-Henn Kingisepp. Professor Elmar Vasara teadustöös füsioloogia instituudis olid kesksel kohal välise hingamise spirograafiliste näitajate mõõtmine, eesmärgiga töötada välja normväärtuste leidmise regressioonivalemid ning selgitada korduva hingamispeetuse ajal vereringes ja hingamises esinevaid muutusi. Teaduslik uurimistöö hingamisfüsioloogia valdkonnas jätkus 1980. aastatel samal suunal.

Laste välise hingamise normväärtuste väljatöötamine sai juba üliõpilasena TÜ füsioloogia instituudis tööd alustanud Jana Kivastiku doktoritöö teemaks. Töö käigus mõõdeti antopomeetrilised ja välise hingamise näitajad peaaegu poolteisel tuhandel lapsel Eesti erinevatest koolidest (Tartu, Tallinn, Saku, Loo, Antsla). Saadud andmete põhjal leidis J. Kivastik regressioonivalemid enamkasutatavate välise hingamise näitajate leidmiseks lastel ja võrdles neid kirjanduses saadaolevate eeskirjadega ning kaitses edukalt P.-H. Kingisepa juhendamisel valminud doktoritööd 2000. a. Praegu töötab Jana Kivastik füsioloogia instituudis dotsendina, ta on olnud lühemaajalistel täiendustel Helsinki, Kuopio, Kopenhaageni ja Oxfordi ülikoolides, 2002/03 õppeaasta töötas ta Inglismaal Sheffieldi Ülikoolis. Praegu jätkab ta laste hingamisfunktsiooni uuringuid TÜ Lastekliinikus koostöös dotsent Maire Vasaraga. Laste hingamisfunktsiooni uuringuid toetab ka ETF grant.

Professor Elmar Vasara juhtimisel uuriti korduva hingamispeetuse ajal toimuvaid muutusi hingamis- ja vereringesüsteemis. Korduva 45 sekundilise intervalliga tehtud tahtliku hingamispeetuse aeg pikeneb. Selle fenomeni põhjuste otsimisel uuriti missugused on sel puhul alveolaargaasi koostise, südame löögisageduse ja pulsilaine levimise kiiruse ning hingamislihaste elektrilise aktiivsuse muutused. Tööd juhendasid professor Elmar Vasar, dotsent P.-H. Kingisepp ja vanemõpetaja E. Hansson osalesid üliõpilased Margit Kärdi (Marjamägi) ja Helle Kanarik (Laar).

Dotsent P.-H. Kingisepa juhendamisel uuriti hüperkapnia ja hüpoksia mõju kopsude ventilatsioonile suletud ruumis hingamise ajal ning sel puhul esinevaid gaasivahetuse iseärasusi ja alveolaargaasi koostise muutusi mass-spektromeetri abil. Tööst võtsid osa üliõpilased Jaak Tälli ja Olavi Vasar.

Alustati ka sissehingatud õhu jaotuse uurimisest kopsudes nn lämmastiku üksikhingamise meetodil, millest võtsid osa üliõpilased Ülle Oja (Ani), Kristina Kann (Allikmets), Jana Suurorg (Kivastik) jt. Forsseeritud hingamise voolu-mahu lingu registreerisid tolleaegsete vahenditega üliõpilased Ants Viiklepp ja Toomas Volkmann.

Hingamisalastes uuringutes tegi dotsent P.-H. Kingisepp intensiivset koostööd spordimeditsiini ja ravikehakultuuri kateedri töötajate professor Toomas Karu, Leo-Henn Humala, Aime Martini, Jaan Ruusi, Peeter Vaino, jt. Professor Toomas Karu oli Tartu Ülikoolis meditsiiniliste uuringute ja andmetöötluse automatiseerimise initsiaatoriks. Selle aja kohta oli kasutada juba suhteliselt head arvutid (CM-10), millega sai katseaparatuuri sidestada ning saadud andmeid sidustöötlusrežiimil mõõta ja analüüsida. Samas kateedris uuriti ka sportliku kontrolli raamides selle aja tippsportlaste (suusatajate ja jalgratturite) hingamisfunktsiooni. Koos dr. Virve Vase ja Enn Hendriksoniga koostati töö tulemusel jalgratturite ja suusatajate kopsude totaalkapatsiteedi ja selle alajaotuste leidmise regressioonivalemid. Sportlaste hingamisfunktsiooni uuringutel osalesid ka üliõpilased Erve Leetsar (Sõõru) ja Ülo Zirel.

Hingamisalaste uuringutega olid füsioloogia instituudis seotud P.-H. Kingisepp, V. Pert ja J. Kivastik. Funktsionaalseid uuringuid on tehtud TÜ Kopsukliiniku haigetel, selles valdkonnas on headeks koostööpartneriteks olnud professor Heinart Sillastu, dotsendid Lea Praks ja Helle Leesik, arst-õppejõud Rain Jõgi, doktorant Ülle Ani ja professor Alan Altraja. Hingamise funktsionaalsete uuringute käigus mõõdeti kopsukliiniku patsientidel kopsude difusioonivõimet, forsseeritud hingamise voolu-mahu lingu ning kopsude totaalkapatsiteeti ja selle alajaotusi.

Füsioloogia instituut sai 1994. aastal humanitaarabi korras Rootsist Göteborgist kopsude difusioonivõime mõõtmise aparaadi Transferscreen II, mis siin tänu Jaak Taltsile ja Aavo Hilpusele töökorda seati ja pika aja jooksul oli see ainsaks võimaluseks mõõta kopsude difusioonivõimet Tartus.

Koostöö Kopsukliinikuga arenes sedavõrd, et arst Rain Jõgi alustas õpinguid doktorantuuris füsioloogia instituudi juures, juhendajaks füsioloogia instituudi dotsent Peet-Henn Kingisepp. Koostöös Rootsi pulmonoloogidega ning Christer Jansoni ja Bengt Björksténi juhendamisel uuriti postiküsimustiku alusel astma levimust võrdlevalt Tartus ja Uppsalas. 2001. a. kaitses Rain Jõgi meditsiinidoktorikraadi Uppsala Ülikooli juures.

Sportlaste uurimisel on koostöö kestnud pikki aastaid TÜ kehakultuuri teaduskonna spordifüsioloogidega. Uuritud on nii suusatajate, kümnevõistlejate, jooksjate kui ka ujujate välise hingamise seisundit ning analüüsitud seoseid treenituse ja sportlike saavutustega. Koostööpartneriteks on olnud professor Ants Nurmekivi, dotsent Tõnis Matsin, treenerid Mati Alaver, Tiit-Urmas Reiter, Anne ja Taivo Mägi.

Mitmeid välise hingamise uuringuid on tehtud ka Tartu erinevate koolide õpilastel. Märkimist väärib kopsude totaalkapatsiteedi ja selle alajaotuste normväärtuste arvutamise eeskirjade vastavuse selgitamine Eesti koolilastele. Kopsude totaalkaptsiteeti mõõdeti heeliumi lahjendusmeetodil. Selleks kasutati Rootsist humanitaarabi korras saadud He-analüsaatorit ja 8 liitrise mahutavusega vesispirograafi. Nimetatud meetod automatiseeriti füsioloogia instituudis täielikult, selleks varustati spirograaf täppispotentsiomeetriga, mis võimaldas nii spirograafi kui He-analüsaatori analoogdigitaalmuunduri kaudu personaalarvutiga ühendada. Vajalikud algoritmid koostas P.-H. Kingisepp, töö tehnilise osa teostasid ja programmid koostasid J. Talts, A. Hilpus ja E. Hendrikson.

Spirograafiliste uuringute metoodika täiustamisel jätkati dotsent P.-H. Kingisepa juhendamisel Tartu Ülikoolis 1970-ndate aastate keskpaiku alustatud välise hingamise uuringute automatiseerimist. Sellel teel on läbi käidud kõik etapid alates spirogrammi käsitsi mõõtmistest, selle poolautomaatsest analüüsist kuni 1980. a. alguses jõuti täielikult automatiseeritud originaalse spiroanalüsaatori valmistamiseni. Spirogrammi poolautomaatse analüüsi koostamisel osalesid TÜ spordimeditsiini ja ravikehakultuuri kateedri töötajad matemaatik-programmeerija Aime Martin ning insenerid Peeter Vaino ja Jaan Ruus. Täielikult automatiseeritud spirograaf spiroanalüsaator SA-03, originaalse kuumtraat anduriga valmis juba koostöös Tallinna firmaga Emros OÜ, mille loomisel osalesid insenerid Jürgen Lamp, Peeter Plakk ja Peeter Liik. Tarkvara algoritmid koostati ja analüsaatori kontroll viidi läbi füsioloogia instituudis (P.-H. Kingisepp, J. Kivastik, V. Pert, R. Jõgi jt). Spiroanalüsaator SA-03 viimane mudel on kasutusel tänaseni mitmes Eesti teadus- ja raviasutuses.

Tartu Ülikooli Kliinilise Haigla funktsionaalse diagnostika osakonnas, tegi dotsent P.-H. Kingisepp välise hingamise uuringuid alates 1970. aastate keskpaigast, mil ta töötas Maarjamõisa haigla funktsionaalse diagnostika osakonnas. Sellest osakonnast doktor Rein Teesalu kaasabil saadud firma Jaeger spirograaf Pneumoscreen oli oluliseks töövahendiks andmete kogumisel Jana Kivastiku doktoritöö jaoks. Välise hingamise seisundit uuriti haigetel enne operatsiooni, kellel oli näidustatud koronaararterite šunteerimine. Koostöö partneriteks olid arstid ja õppejõud: professor Toomas Sulling, Ahto Leissoo, professor Jaan Eha, professor Rein Teesalu, Villu Mölder jt. 

III Vereringe füsioloogia
ÜMPI biofüüsika laboris oli teaduslik uurimistöö labori teadusliku juhendaja (1970-1991) dotsent Maria Epleri tõttu tihedalt seotud TÜ füsioloogia instituudi teadustöö suundadega. Vereringe füsioloogiaalast teadustööd suunasid laboris M. Epler ja vanemteadurid Kersti Jagomägi ja Rein Raamat. Uuringutes osalesid biofüüsika labori töötajad Vello Reeben, Aavo Hilpus, Jaak Talts ja Enn Hendrikson. Pärast Harald Epleri surma 1989. aasta detsembris sai labori juhatajaks vanemteadur Rein Raamat. Uurimisteemad jätkusid ka pärast 1991. aasta oktoobrit, mil biofüüsika labori teaduslikuks juhendajaks sai dotsent P.-H. Kingisepp. 1992. a. liideti labori koosseis füsioloogia instituudiga ja teadustöö uurimissuunad viidi ühiste plaanide alla.

Pikaajalise töö tulemusena on laboris välja töötatud Marey printsiibil põhinev keskmise arteriaalse vererõhu mõõtmise mitteinvasiivne diferentsiaal-ostsillomeetriline meetod (Reeben-Epleri meetod). Tegemist on vererõhu pideva mõõtmise originaalse seadmega (V. Reeben ja M. Epler, autoritunnistus nr. 232 444, A61B, 1969), millele on antud mitmed patendid. Vererõhu mõõtmise pletüsmograafilise muunduri kasutuselevõtmise eest on saanud patendi Jaak Talts, Vello Reeben, Herbert Kõlamets (SU1398819, 1988-05-30). 2005. a. esitasid J. Talts, R. Raamat ja K. Jagomägi taotluse Eesti Patendiametile (P200500010 “Seade sõrme keskmise arteriaalse vererõhu pidevaks mitteinvasiivseks mõõtmiseks diferentsiaalsel servo-ostsillomeetrilisel meetodil”). Teadusliku aparaadiehituse ja mõõtemeetodite väljatöötamise valdkonnas on biofüüsika labori kauaaegsed töötajad V. Reeben ja R. Raamat saanud kumbki üle 10 Nõukogude Liidu autoritunnistuse.

Biofüüsika uurimisgrupi teadustöö põhisuunaks on jätkuvalt Reeben-Epleri meetodi edasiarendamine, teoreetiliste aluste läbitöötamine ning parandatud ja täiendatud uute aparaatide valmistamine, nende töökindluse ja -kiiruse tõstmine ja sidestamine personaalarvutiga.

Keeruka originaalse teadusliku aparatuuri valmistamine oli võimalik tänu heale koostööle TÜ eksperimentaaltöökojaga (juhataja Ado Jaagosild). Samuti oli ka biofüüsika laboril üsna hea tööpinkide park ning osavate kätega mehaanik Rein-Toomas Sütt. Pärast tema surma 2001. a. jätkab seda tööd tehnikuna füsioloogia instituudis Tarmo Lutsar. Suurte ümberkorralduste käigus 1990. aastate alguses, mil likvideeriti TÜ ekesperimentaaltöökoda, suutis füsioloogia instituut säilitada oma tööpingid (täppistreipink, freespink, puurpingid) ja rakised, et sisustada Nooruse tn. 9 olevas õppehoones peenmehaanika tööruum. Seda tänu arstiteaduskonna dekaani professor Ants Peetsalu mõistvale suhtumisele sellest, et meditsiiniaparatuuri ehitus ja hooldus ei ole ilma tööpinkideta ja nendel tööd valdavate inimesteta võimalik. Aparatuuriehituse suunda füsioloogia instituudis juhivad tehniliste teaduste kandidaat vanemteadur Rein Raamat ja meditsiinitehnika (rakendusfüüsika) doktor Jaak Talts.

Seoses P.-H. Kingisepa asumisega teadusliku juhendaja kohale lisandusid biofüüsika laboris vereringe uuringutele ka hingamisfüsioloogia-alased. Täiendati ja kontrolliti originaalset spiroanalüsaatorit SA-03, mis oli valminud koostöös Tallinna firmaga OÜ Emros. Selleks tehti võrdluskatseid maailmas tuntud firma Jaeger spirograafiga Pneumoscreen. Tulemused kinnitasid seda, et spiroanalüsaatori SA-03 mõõtmistäpsus ja programmid ei jää maha välismaiste spirograafide omadest. Hilisemate katsete põhjal, mis võeti ette kuumtraatanduri evalveerimiseks võib öelda, et SA-03 andur vastab igati spirograafide andurite standardiseerimise nõuetele.

Biofüüsika laboris hakati uurima südametegevuse ja vererõhu muutusi sügava hingamise mõjul, pöörates tähelepanu hingamissügavusele, mis reeglina vereringe ja sügava hingamise vastastikuste mõjude uurimisel on standardiseerimata. Selleks registreeriti spirogramm sügava hingamise ajal käskluse järel “hinga sügavalt”. Spirogrammilt võis näha, et hingamismahu suhe vitaalkapatsiteeti võib inimestel oluliselt erineda. Teadaolevalt iseloomustatakse sügava hingamise ajal tekkiva südamelöögisageduse variaabluse (mis omakorda sõltub hingasmissügavusest) põhjal vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatikuse ja parasümpaatikuse mõju vahekorda südametegevuse ja vererõhu regulatsioonis.

Arendati edasi südame minutimahu mõõtmise kaudseid meetodeid, kus nii arteriaalse kui venoosse vere CO2 kontsentratsioonid leitakse väljahingatud õhu analüüsi põhjal. Selleks automatiseeriti Kimi, Rahni ja Farhi südame minutimahu leidmise meetod. Selles töös kasutati kiiretoimelise gaasianalüsaatorina mass-spektromeetrit ja spirograafina spiroanalüsaatorit SA-03. Automatiseerimiseks vajalike programmide algoritmid ja programmid personaalarvutile koostasid P.-H. Kingisepp ja P.-T. Loog, eksperimentides osales V. Pert.

Aastatel 1995-1998 jätkusid füsioloogia instituudis läbiviidavad hingamis- ja vereringealased uuringud sihtfinantseerimise teema all: “Vereringe ja välise hingamise uuringud lastel ja täiskasvanutel” ja ajavahemikul 1998-2002 teemal “Välise hingamise ja vereringe mitteinvasiivsed uuringud lastel ja täiskasvanutel”. Nende teemade vastutavaks täitjaks oli P.-H. Kingisepp, osalesid E. Hendrikson, K. Jagomägi, J. Kivastik, P.-T. Loog, V. Pert, R. Raamat, J.Talts, U. Ragun jt.

J. Talts oli aastatel 1991-1993 väikeettevõtte “Tartu Füsiograaf” direktor, mil ta organiseeris füsiograafi UT9001 tootmist ja müüki. Valmistati umbes 10 seadet, millega oli võimalik pidevalt mitteinvasiivselt mõõta sõrmearterilt Reeben-Epleri meetodil keskmist vererõhku, südame löögisagedust, naha verevoolu, sõrme pletüsmogrammi jt. vereringenäitajaid ning hingamissagedust.

Arteriaalse vererõhu mõõtmise Reeben-Epleri meetodi teoreetiliste aluste edasiarendamine ja seadme täiustamine on toimunud paralleelselt selle testimisega. Lisaks tervetele lastele ja täiskasvanutele on seadet kasutatud erineva vanuse ja diagnoosiga haigetel (Raynaud’ tõbi ja sündroom, infarkt, kõrgvererõhutõbi, neurovaskulaarsed häired, jne), erinevate funktsionaalsete seisundite ja testide ajal (erinevad kehaasendid, ortostaas, füüsiline ja psüühiline koormus eksami ajal, une erinevad staadiumid, külmakatse, sügava hingamise test, koletsüstokiniini manustamine, “thigh cuff” metoodika rakendamine.

Lisaks vererõhu mõõtmismeetodite väljatöötamisele on üheks oluliseks uurimissuunaks olnud naha verevoolu kaudsete mõõtmismeetodite täiustamine. Rein Raamat koos magistrant Boriss Kudimoviga on välja töötanud naha verevoolu mõõtmise seadme, mis põhineb termokliirensmeetodil, mille sageduskarakteristikuid korrigeeritakse kompuutersimuleerimise abil. Naha verevoolu ja veresoonte perifeerse toonuse kiireid muutusi on registreeritud paralleelselt nii instituudis loodud termokliirensanduriga kui laser Doppler verevoolu mõõturiga.

Biofüüsika uurimisgrupi poolt loodud aparatuuri on kasutatud Tartu linna ja Lõuna-Eesti tervete täiskasvanud inimeste südamesageduse, vererõhu ja naha verevoolu reaktsioonide uurimiseks seoses hingamissageduse ja -sügavuse muutustega. Biofüüsika laboris valminud seadmeid vererõhu ja verevoolu registreerimiseks on kasutanud dotsent Andres Pulges Raynaud’ tõve, Raynaud’ sündroomi ja neurovaskulaarse kompressiooni sündroomiga patsientide korduval uurimisel enne ja peale sümpatektoomiat. Jaak Taltsi poolt personaalarvutil teostatud mudeluuringud on näidanud, et Marey’ printsiip ei määra keskmist arteriaalset vererõhku täpselt, nagu üldiselt arvatakse. Kompuutersimuleerimise abil on välja töötatud matemaatilised seosed nimetatud nihete kindlakstegemiseks ja mõõtmisvigade analüüsiks. 2004. aastal lõpetas J. Talts vanemteadur R. Raamatu juhendamisel doktoritöö raames tehtud teoreetilised uuringud vererõhusignaali tuletamiseks kahest sõrmearteritelt mõõdetud fotopletüsmogrammist ja kaitses 2004. aastal doktorikraadi rakendusfüüsikas biomeditsiinitehnika erialal.

Reeben-Epleri meetodil mõõdetud keskmise arteriaalse vererõhu väärtusi on võrreldud vererõhuga, mida määrati: a) volume clamp meetodil töötavate seadmetega (Finapres, Portapres), b) ostsillomeetrilisel meetodil a. brachialis’elt, c) Korotkovi meetodil ning d) tonomeetrilisel meetodil randmearterilt aparaadiga Vasotrac. Vereringealaste uuringute eesmärgiks on olnud vererõhu mõõtmise Reeben-Epleri meetodi töökindluse tõstmine ja rakendamine haiglas tehtavates uuringutes. Koostööpartneriteks Tartu Ülikoolis on südamearstid (Margus Viigimaa), veresoontekirurgia kirurgid (Andres Pulges) ja lastearstid (SilviaVirro). TÜ Lastekliinikus uuriti meie vererõhu mõõtmise meetodi rakendamise võimalusi 6-15 aastastel patsientidel. Vereringealaseid uuringuid ja aparatuuriehitust on toetanud ETF grandid aastatel 1994-1997, 1998-2001, 2002-2004, 2005-2008.

Aastatel 1997-2002 töötas TÜ füsioloogia instituudis osalise koormusega dotsent Jüri Vedru, kelle teadustöö tulemusel arendati edasi biofüüsika laboratooriumis 1960ndatel aastatel Leo-Henn Humala initsiatiivil alustatud Foucault’ pöörisvoolude abil südame löögimahu mõõtmismeetodi väljatöötamist. Jüri Vedru juhendamisel on loodud personaalarvutiga ühendatud seade, mille abil saab registreerida nn. Foucault’ kardiogrammi. Seade tekitab kõrgsagedusliku magnetväljaga südame piirkonnas Foucault’ pöörisvoolud ja mõõdab energia neeldumist kudedes. Registreeritav signaal on seotud vere ümberpaiknemisega mõõtmisest haaratud kehapiirkonnas. Aparaadiga registreeritava signaali ühele südametsüklile vastava laine kuju sarnaneb südame mahu muutumise kõveraga südametsükli jooksul. Kaastöötajateks selle teema arendamisel on olnud füüsikaosakonna bakalaureandid, magistrandid ja doktorandid: Boriss Mahrov, Jaanus Trolla, Konstantin Skaburskas, Sergei Maltšenko jt. Kõik nimetatud kraadiõppurid on kaitsnud Jüri Vedru juhendamisel ka magistrikraadi. Jüri Vedru juhendamisel on koostatud ka südame väliskuju tsüklilise muutumise mudel. Praegu töötab Jüri Vedru füüsika-keemiateaduskonna rakendusfüüsika õppetooli dotsendina. Uurimissuunda on toetanud ETF grandid aastatel 1997, 1998, 1999-2001, 2003-2005. Foaucault’ kardiogrammi registreerimisseadme väljatöötamisel on jätkunud dotsent Jüri Vedru koostöö Leo-Henn Humalaga (firma Humal Elektroonika).

Rahvusvaheline koostöö
1980-ndate aastate lõpul arenesid dotsent Peet-Henn Kingisepa initsiatiivil koostöösuhted Oulu Ülikooli füsioloogidega, kus professor Leo Hirvose poolt koostatud ja füsioloogia kateedris eestindatud küsimustike alusel alustati TÜ töötajate ja üliõpilaste suitsetamisharjumuste ja alkoholitarbimise uuringuid. Koostöö Oulu füsioloogidega võimaldas täiendada 1990. aastate alguses TÜ füsioloogia instituudi personaalarvutite parki. Ühistöö Oulu Ülikooli füsioloogidega on jätkunud ja õppeaastatel 2004/05 viidi läbi kordusuuring TÜ töötajate suitsetamisharjumuste väljaselgitamiseks. Professor Leo Hirvose surma järel 1993. a. on jätkanud seda tööd Simo Näyhä ja Rauno Heikkinen Oulu Ülikooli füsioloogia instituudist ja tervishoiu instituudist.

Dotsent P.-H. Kingisepp on algatanud ka eduka koostöö Kuopio Ülikooliga, tänu millele osutus võimalikuks vereringealaste võrdlevate uuringute läbiviimine. Professor Esko Länsimies andis Kuopio Ülikooli kliinilise füsioloogia osakonnas võimaluse korraldada võrdluskatsed, kus vererõhku mõõdeti Reeben-Epleri meetodil ning samaaegselt ka Finapresi ja Portapresi abil. Selleks ajaks olid R. Raamat ja J. Talts täiustanud Reeben-Epleri meetodit selles ulatuses, et vererõhu muutuste jälgimise kiirus oli võrreldav välismaiste analoogide omaga ja katseandmeid sai salvestada personaalarvutisse, mis võimaldas nende hilisemat nii matemaatilist kui statistilist analüüsi.

P.-H. Kingisepa initsiatiivil on toimunud koostöö ka Kuopio firma OY Medikro teadlastega. Spiroanalüsaator SA-03 originaalset kuumtraat andurit kontrolliti OY Medikro laboratooriumis stendi Pulmnary Waveform Generator (PWG) abil. Katsed viidi läbi füüsika-keemiaosakonna magistrandi Kersti Peedo poolt, kes kaitses saadud materjali põhjal magistrikraadi rakendusfüüsikas 2002. aastal. Spiroanalüsaator SA-03 andurite evalveerimisega seotud tööd jätkab käesoleval ajal TÜ füsioloogia instituudis magistrant Imre Mäger, kes samal teemal kaitses bakalaureuse tööd 2003. a. ja on praegu täiendusel Rootsis Linköpingi Tehnikaülikoolis.

Rein Raamatu algatatud on koostöö Oslo Ülikooli füsioloogia instituudi töötajatega. Uuriti baroretseptiivse tundlikkuse osa vererõhu kiiretes reaktsioonides rakendades selleks sealses instituudis väljatöötatud originaalset reiemanseti metoodikat (“thigh cuff”). Arteriaalset vererõhku mõõdeti sõrmedelt nii Reeben-Epleri kui ka fotopletüsmograafilise meetodi (Finapres) abil. Koostöö Norra poolseks koordineerijaks olid professor Lars Walloe ja dr. K. Toska.

Foaucault’ kardiogrammi registreerimisseadme väljatöötamisel on dotsent Jüri Vedru koostööpartneriteks välismaal olnud dr. Eberhard Gersing Göttingenist, dr. Jari Hyttinen Tamperest ja professor Vladimir Hajutin Moskvast.

IV Seedimise ja toitumise füsioloogia
Üheks instituudi uurimissuunaks käsitletaval ajavahemikul (1981-2005) seedefüsioloogias oli serotonergilise süsteemi tähtsuse selgitamine küüliku kõhunäärme välissekretoorse talitluse regulatsioonis ning süljenäärmete osa uurimine glükoosi homöostaasis. Seedefüsioloogia uurimisrühma kuulusid füsioloogia kateedri õppejõud professor Selma Teesalu (teaduslik juhendaja), Ivar-Olavi Vaasa ja Enno Hansson ning kaheksakümnendatel aastatel ÜTÜ füsioloogiaringi raames ka üliõpilased Roman Heiman, Peeter Ess, Andres Johanson, Alar Sepp ja Andres Kulla. Küülikutel läbi viidud akuutsete katsete käigus näidati, et serotoniin avaldab kõhunäärme välissekretsioonile S1-retseptorite kaudu vahendatud ja toime intensiivsuse ning iseloomu poolest sekretiiniga võrreldavat stimuleerivat mõju. Üheksakümnendate aastate keskel asendus kõhunäärme uurimisalane temaatika osteoporoosi riskifaktorite uurimisega noortel naistel. Aastatel 1996-1998 ja 1999-2001 toetasid uuringuid ETF grandid. Tegemist oli TÜ traumatoloogia ja ortopeediakliiniku, sisekliiniku ning füsioloogia instituudi ühisprojektidega, mille täitjateks olid Tiit Haviko, Margus Lember, Katre Maasalu, Jaan Seeder ning füsioloogia instituudi poolt Selma Teesalu ja Ivar-Olavi Vaasa. Töö tulemusel selgus, et noortel naistel vanuses 20-25 aastat on normaalsest madalama luutiheduse kujundajateks ja osteoporoosi domineerivateks riskifaktoriteks pärilikud tegurid, kehaehituslikult madal kehakaal, endokriinse süsteemi talitluslikud häired, toiduga saadava Ca defitsiit ning võimalik glükokortikoidide kasutamine. Selgus ka, et luutiheduse hindamine ainult kannaluu tiheduse põhjal pole kuigi usaldusväärne, täpsemat hinnangut võimaldab lülisamba ja reieluukaela tiheduse uuring. Normist madalama luutihedusega patsiente nõustati toitumise ja elurežiimi suhtes ning suunati luutiheduse kordusuuringutele ja vajadusel ka spetsiifilisele ravile.

V Vere füsioloogia
Vere füsioloogia-alaseid uuringuid viis läbi ja juhendas dotsent Olaf Imelik. Olaf Imeliku juures töötasid üliõpilased Jaanus Harro, Kalle Kisand, Rein Kolk jt. kes uurisid lihastegevuse mõju vere mahule ja koostisele ning vereplasma koostises olevate ainete vahekordadele.

Uurimistulemused näitasid, et erineva soo, vanuse ja füüsilise ettevalmistusega inimestel mitmesuguse kehalise töö puhul 131I albumiini või Evans sinise abil määratud vereplasma maht ja 51Cr ga märgistatud erütrotsüütide abil määratud erütrotsüütide maht võimaldas lisaks verekehakeste (erütrotsüüdid/retikulotsüüdid, leukotsütaarne valem, trombotsüüdid) ja plasma koostisosade (elektroforeesiga polüakrüülamiidgeelis määratud valgufraktsioonide, radioimmunoloogiliselt määratud hormoonide, kolesterooli ja leekfotomeetriliselt määratud elektrolüütide) kontsentratsiooni muutuste dünaamikale määrata ka muutusi nende koguhulgas ja nende hulgas kilogrammi kehakaalu kohta.

Uuringute tulemused näitasid, et erineva soo ja vanusega (12 65 a.) inimestel kutsub kehaline töö veres esile samalaadseid muutusi. Kõigil treenitud sportlaste rühmadel on Hb hulk kg kehakaalu kohta suurenenud, ülekaalukalt staatiliste pingutustega spordialadel peamiselt Hb kontsentratsiooni, vastupidavusaladel peamiselt vere mahu suurenemise teel. Vere mahu muutus kehalise pingutuse kestel sõltub pingutuse iseloomust ja muutub pikema kestusega pingutuse puhul laineliselt, on aga põhjustatud peamiselt vereplasma mahu muutustest, millega korreleeruvad ka enamiku plasma koostisosiste muutused. Hapnikutarbimine korreleerub hemoglobiini hulgaga kilogrammi kehakaalu kohta ainult südame veresoonkonna ja hingamise maksimaalse rakendatuse korral.

VI Füsioloogia instituudi ajaloo uurimine
Füsioloogia instituudi vanemast aparatuurist on kirjutanud V.Pert (10). Aastatel 1975-1987 avaldas professor E.Käer-Kingisepp üle 20 teadusliku artikli (millest neljal on kaasautoriteks Elmar Vasar, Kaljo Põldvere, Lembit Allikmets) Tartu Ülikooli ja eriti füsioloogia instituudi ajaloost 19. sajandil (11-39). 20. sajandil TÜ füsioloogia instituudis töötanud professoritest (A. Fleisch, M. Tiitso, E. Käer-Kingisepp) ja füsioloogia õpetamisest aastatel 1919-1940 on kirjutanud dotsent P.-H. Kingisepp (2-5).

VII ÜTÜ füsioloogiaring
ÜTÜ füsioloogiaringi tegevusest jääb vaadeldavasse ajalooperioodi selle viimased kümme aastat 1981-1991. Füsioloogiaring loodi füsioloogiakateedri juurde 1948. a. professor Käer-Kingisepa initsiatiivil, kes oli ka ringi juhendavaks õppejõuks kuni 1975. aastani. 1975-1991. a. oli füsioloogiaringi teaduslikuks juhendajaks dotsent Peet-Henn Kingisepp. Füsioloogiaring saavutas häid tulemusi üliõpilaste kaasamisel instituudi teadustöösse. Üliõpilaste juhendamisest võtsid osa kõik instituudi õppejõud. Mitmed uurimuslikud tööd valmisid koostöös arstiteaduskonna teiste allasutustega (ÜMPI, kardioloogiakliinik jt). Hulgaliselt kirjutati nii eksperimentaalseid kui ka referatiivseid auhinnatöid. Füsioloogiaring pidas arstiteaduskonna ÜTÜ aastakoosolekutel iseseisvaid istungeid, tegi mitmeid tutvumis- ja õppereise Leningradi (Üleliiduline Pulmonoloogia Instituut, Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut ja Pavlovi nimeline Füsioloogia Instituut), samuti Riiga (Riia Meditsiiniinstituut ja Kardioloogiakeskus), Tallinna (olümpiakeskus ja Tervishoiumuuseum) ja Vilniusse (Vilniuse Ülikooli füsioogia kateeder). Füsioloogiaringis alustasid oma teadlaseteed suur osa praegu füsioloogia instituudis töötavatest õppejõududest. Lisaks nendele on füsioloogiaringi töös osalenud üliõpilastest saanud tunnustatud arste ja ülikooli õppejõude, kellest paljud on kaitsnud doktorikraadi. Füsioloogia instituudis töötavad vanemteadurid Sulev Kõks ja Vallo Volke, dotsendid Aavo Lang ja Jana Kivastik, assistent Ain Reimets, Eesti haiglates ja uurimisasutustes on tegevad professor Alan Altraja, professor Jaanus Harro, dr. Kristina Kokk (Allikmets), dr. Jaak Tälli, dr. Olavi Vasar, dr. Ursula Rääts (Koorits), dr. Erve Leetsar (Sõõru), dr. Ülle Oja (Ani), dr. Pille Taba, dr. Rein Kolk, dr. Kalle Kisand jt. 

Kokkuvõte
Füsioloogia on üha enam liikumas molekulaarsele tasemele. Sellest tingituna on instituudis järjest laialdasemalt kasutust leidnud kaasaegsed molekulaargeneetilised uurimismeetodid ajus toimuvate protsesside uurimiseks. Füsioloogia instituudis on jõutud mitmete uute emotsionaalse käitumise regulatsioonis osalevate molekulaarsete sihtmärkide kirjeldamiseni. Nende sihtmärkide funktsiooni uurimiseks on rakendatud transgeenset tehnoloogiat. Loodud ja loomisel on mitmed uued transgeensed hiireliinid. Nende uurimisel loodetakse saada uut teavet ajumehhanismide kohta, mis on seotud negatiivsete emotsioonide tekkimise ja püsimisega. Instituudi paranev tehnoloogiline baas võimaldab alusuuringutes saavutatud teadmisi rakendada kliinikutes, et selgitada ärevushäirete ja depressiooni neurobioloogilisi tekkemehhanisme (Psühhiaatriakliinik, prof. V. Vasar). Edukalt on rakendatud molekulaargeneetilist lähenemisviisi nahahaiguste patogeneesi selgitamiseks (Nahahaiguste Kliinik, prof. H. Silm). Ka selles valdkonnas on lähitulevikus oodata olulist läbimurret. Füsioloogia seisukohast on siiski oluline märkida, et vaatamata molekulaarse metodoloogia üha laienevale sissetungimisele uurimistegevusse ei tohi kaduma minna füsioloogia integratiivne iseloom. Molekulaarsel tasemel tehtud uuringud peavad selgitama ka tervikorganismi tasemel toimuvat ja vastupidi.

Inimestel tehtavad uuringud on seotud eeskätt hingamise ja vereringealaste töödega. Valminud on rida originaalseid mõõteseadmeid. Selle teemaga on seotud ka insenerid ja füüsikud. Jätkuvalt tehakse koostööd arstiteaduskonna kliinikutega, et selgitada uute meetodite kasutamise võimalusi haigete uurimisel (Kopsukliinik, prof. A. Altraja). Edukas on olnud uue originaalse kuumtraatanduriga spiroanalüsaator SA-03 loomine ja täiustamine. Firmas Medikro OY läbiviidud evalveerimise katsed näitasid anduri head töökindlust ja vastavust kaasaja standarditele. Kuna programm on koostatud kohapeal on selle täiustamine ja muutmine võimalik. Samuti saab analüsaatorit kasutada teadusliku uurimistöö eesmärke silmas pidades teistes režiimides võrreldes suurfirmade poolt valmistatud suletud programmidega spiroanalüsaatoritega. Nii on realiseeritud SA-03 baasil südame minutimahu mõõtmise täielikult automatiseeritud süsteem kaudse Ficki printsiibil. Jätkuvalt võetakse kasutusele uuemaid hingamisfunktsiooni uurimisvõtteid. Käesoleval ajal tehakse uuringuid lastekliinikus väikelaste hingamisteede takistuse mõõtmismeetodite kasutamisvõimaluste selgitamiseks. Koostöös biokeemia instituudiga on plaanis alustada väljahingatud õhu kondensaadi kogumise ja analüüsimisega, et hinnata kaudselt organismis toimuvaid põletikulisi seisundeid.

Kirjandus

  1. P.-H. Kingisepp Inimese keha talitlus. Tervise teejuht, I köide Tallinn, 1988, 46-91
  2. P.-H. Kingisepp Alfred Fleisch – 100. Eesti Arst, 1993, 72, 210-214
  3. P.-H. Kingisepp Maks Tiitso – 100 Eesti Arst, 2001, 80, 352-355
  4. P.-H. Kingisepp Elise Käer-Kingisepp – 100 Eesti Arst, 2001, 80, 602-606
  5. P.-H. Kingisepp Füsioloogia õpetamisest Tartu Ülikoolis ajavahemikul 1919-1940 Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXIX (75 aastat Eesti ülikooli Tartus), 1997, 164-172
  6. J. Kivastik, P.-H. Kingisepp Laste hingamise funktsionaalsed uuringud. Juhend forsseeritud hingamise voolu-mahu lingu näitajate hindamiseks. Tartu 1999
  7. P.-H. Kingisepp Elise Käer-Kingisepp Tartu Ülikooli füsioloogiaprofessorina. Kogumikus: Elise Käer-Kingisepp 100 (03.10.1901-10.02.1989). Koostaja ja toimetaja P.-H. Kingisepp AS Atlex Tartu 2001, 9-32
  8. P.-H. Kingisepp Maks Tiitso – esimene eestlasest füsioloogiaprofessor Tartu Ülikoolis Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XXXIV (200 aaastat Vana-anatoomikumi), 2005, 109-123
  9. Euroopa Liidu kõrgharidusprogramm TEMPUS Eestis 1992-2000. Ain Tavita Agentuur 2000.
  10. V. Pert Tartu Ülikooli füsioloogia instituudi vanemast aparatuurist. Kogumikus: Elise Käer-Kingisepp 100 (03.10.1901-10.02.1989). Koostaja ja toimetaja P.-H. Kingisepp AS Atlex Tartu 2001, 75-89.