Bio- ja siirdemeditsiini instituudi eesmärk on teha rahvusvaheliselt kõrgetasemelist teadustööd baas- ja siirdemeditsiini valdkondades, samuti tegeletakse mitmete prekliiniliste teadusteemadega.
Instituudis tehtud teadustöö on viinud Tartu Ülikooli 1% viidatuimate ülikoolide ja teadusasutuste hulka, sh
Vaata Web of Science andmetel kokku pandud teadusstatistikat.
Füsioloogia osakond uurib koostöös psühhiaatria kliiniku ja biokeemia osakonnaga esmaspsühhoosi avaldumise ja skisofreenia kulgemise mehhanisme. Senine uurimistöö lubab esile tõsta kolme endogeense molekuli olulisust: epidermaalne kasvufaktor, tauriin ja kinureniin. Nimetatud faktorid interakteeruvad glutamaadi N-metüül-D-aspartaadi (NMDA) retseptoritega, mis on põhiliseks õppimise ja mälu alusmehhanismiks. Nende retseptorite funktsiooni häire võibki olla skisofreenia puhul esinevate kognitiivsete häirete nurgakiviks. Lisaks osalevad need molekulid oksüdatiivse stressi, põletiku ja metaboolse sündroomi avaldustes. Kokkuvõttes võib siduda nende molekulide tasemel esinevaid muutusi skisofreeniale iseloomuliku enneaegse vananemisega.
Koostöös katseloomakeskuse ja farmakoloogia osakonnaga on uuritud raske päriliku haiguse Wolframi sündroomi modelleerimise võimalusi. Mario Plaasi eestvedamisel on välja arendatud volframiini (Wfs1) puudulikkusega hiire- ja rotiliinid. Tänu nendele loommudelitele on õnnestunud näidata glükagooni-sarnase peptiid-1 (GLP-1) agonistide võimalikku efektiivsust haiguse avalduste leevendamisel. Mitmel pool toimuvate inimuuringute tulemused lubavad pidada seda raviviisi igati perspektiivseks. Pikaajalise uurimistöö objektiks on olnud IgLON perekonna rakuadhesiooni molekulid. Koostöös Saksa teadlastega (Johannes Gutenberg-University Mainz) on uurimisobjektiks üks selle perekonna liikmetest – Negr1. Nimetatud geeni puudulikkusega hiirtel esineb terve rida neuropsühhiaatrilistele häiretele iseloomulikke avaldusi. Nende katseloomade sotsiaalne käitumine on puudulik, nendel esinevad kognitiivsed häired ja amfetamiinist tingitud psühhoosi-laadne käitumine on neil oluliselt intensiivistunud. Lisaks esinevad neil hiirtel neurogeneesi häired, ajuvatsakesed on oluliselt laienenud ja parvalbumiini (GABA) neuroneid on nende hiirte hipokampuses oluliselt vähem. Kõik see lubab pidada nimetatud hiireliini heaks mudeliks psühhoosi-laadse käitumise prekliiniliseks uurimiseks.
Instituudi biokeemia osakonnas uuritakse metaboloomikat ehk viiakse läbi inimorganismi ainevahetuse madalmolekulaarsete vahe-ja lõpp-produktide kvalitatiivset ja kvantitatiivset analüüsi, selgitamaks välja organismi seisundite/haiguste poolt põhjustatud ainevahetuse muutusi ning leidmaks uusi biomarkereid haiguste avastamiseks, jälgimiseks ja ravi kulu kirjeldamiseks. Projektid viiakse läbi koostöös nii Eesti kui ka väliskoostööpartneritega, kelle hulka kuuluvad nt Tartu ja Tallinna Lastehaiglad, TÜK Kopsukliinik, Londoni Kings Kolledž, Manchesteri Biotehnoloogia instituut jpt.
Veresoonte funktsionaal-struktuursete uuringute grupp on rajanud koostöös südamekliinikuga Endoteeli Keskuse, mille teadustöö temaatika on seotud südame- ja veresoonkonna haiguste sõlmküsimusega – arterite haiguseelsete muutuste hindamisega. Uurimistöö üldeesmärgiks on arterikahjustuste mitmetahulise profileerimise abil parandada kliinilises praktikas diagnostikavõimalusi ja seeläbi luua eeldused südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumuse vähenemiseks.
Vähiuuringute üheks keskseks eesmärgiks on vähirakke normaalsetest rakkudest eristavate ravimite väljatöötamine. Kliinilises kasutuses olevad vähiravimite puuduseks on nende vähene võime kasvajalises koes levida ja toimimiseks vajaliku kontsentratsioonini jõuda. Seetõttu kasutatakse vähiravimeid kõrges kontsentratsioonis, mis aga tekitab doosi limiteerivaid kõrvalmõjusid normaalsetes kudedes.
Uurimisgrupi tegevuse eesmärgiks on uurida mittekodeerivate RNA-de, sealhulgas mikroRNA-de funktsioone seoses immunsüsteemi häiretest tingitud haigustega. Kasutades nii molekulaarbioloogia, immunoloogia kui ka süsteemibioloogia valdkondadele omaseid lähenemisviise, uurime, kuidas üksikud mittekodeerivad RNA-d mõjutavad geeniekspressiooni, immuunsüsteemi tasakaalu ning haiguste teket ja kulgu. Ühe praeguse peamise uurimissuunana püüame välja selgitada kuidas üksikud mikroRNA-d reguleerivad allergiliste haigustega seotud põletikulisi protsesse nahas.
Immunuloogia osakonna peamine huvi on suunatud suhkurtõve tekkes osalevate välisfaktorite (enteroviirused jt) ja organismi eripärade (kommensaalne mikrofloora, T lümfotsüütide efektorfunktsioonid jt) väljaselgitamisele, kusjuures keskseteks uurimisobjektideks on 1. tüübi diabeeet ja latentne autoimmuunne täiskasvanute diabeet (LADA). Iseäranis oleme huvitunud sellest, kuidas peensoole limaskestas toimivad immunoloogilised regulatoorsed mehhanismid mõjutavad diabeedi teket. Need uuringud on koherentselt ühendatud tsöliaakia, lastel sageli esineva kroonilise haiguse immunoloogiliste uuringutega. Lisaks, toetudes meie teadusgrupi pikaaegsele teaduskogemusele reproduktiivorganite immunoloogia valdkonnas, uurime ka immunoloogilisi biomarkereid mis iseloomustavad viljatuse tekkega seotud protsesse.
Patofüsioloogia osakonna teadustöö põhisuundadeks on muskuloskeletaalsete haiguste patogeneesi, krooniliste põletikuliste protsesside ja degeneratiivsete haiguste uurimine. Selgitatakse välja ning täpsustatakse, südamepuudulikkuse ja vananemisega kaasneva sarkopeenia bioenergeetilisi ning patofüsioloogilisi aluseid. Seoses sellega analüüsitakse glükolüüsi ja oksüdatiivse fosforüülimise interaktsioonimehhanisme ning mitokondrite ja ATPaaside vahelisi funktsionaalseid komplekse lihasrakkudes ning kirjeldadatakse nende muutusi erinevates patofüsioloogilistes tingimustes (kodade dilatatsioon, põletik, ER stress).
Patoloogilise anatoomia õppetoolis on Ave Minajeva juhitava patoanatoomia uurimisgrupi teadustöö märksõnad digipatoloogia, digitaalne histoloogiline analüüs, kasvajastrooma biomarkerid. Viimase viie aasta teadustöö märksõnadeks on veel peaajukasvajad, põletik, angiogenees. Baas- ja siirdemeditsiiniline teadustöö on peamiselt digitaalse histoloogilise analüüsi ja arvutiõppe arendus ning rakendamine kliinilises diagnostikas.
Kohtuarstiteaduse õppetooli teadustöö peamiseks uurimissuunaks on etanooli ägedast ja kroonilisest tarvitamisest põhjustatud kahjustuse kompleksne hindamine ja uute võimaluste leidmine diagnoosimise kvaliteedi parandamiseks. Uurime biokeemiliste näitajate (glükoos, laktaat, glükeeritud hemoglobiin, kaalium ja adenosiini metaboliit hüpoksantiin) kasutamise võimalusi surma põhjuse ja surmaaja määramiseks. RNA ekspressiooni ja kromatiini modifikatsioonide omavaheline võrdlus aitab leida põhjuslikke seoseid ägeda ja kroonilise etanooli tarbimise ning epigeneetiliste muutuste ja geenide ekspressiooni tasemel.
Tutvu osakonnaga.
Instituudi struktuuri kuulub ka kliinilise genoomika tuumiklabor.
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.