Teadustöö
Meie uurimisrühma eesmärk on mõista, kuidas kujuneb immuunne tolerantsus. Immuunsüsteem on vajalik, et meid kaitsta erinevate patogeenide - bakterite ja viiruste eest. Ilma toimiva immuunvastuseta on inimene kaitsetu ja isegi väga kerged infektsioonid oleksid inimesele eluohtlikud. Samas on oluline, et meie immuunsüsteem suudaks eristada patogeene meie enda kudedest ja rakkudest. See on vajalik, et vältida olukorda kus immuunsüsteem hakkab ründama omaenda organismi. Vahel see siiski juhtub ja sellist olukorda nimetatakse autoimmuunsuseks (iseenda vastu suunatud immuunreaktsiooniks), millest omakorda võivad edasi areneda autoimmuunsed haigused. Püüame aru saada, kuidas organism üldse teeb vahet omaenda ja võõraste rakkude ja nendes olevate antigeenide vahel. Selles mehhanismis on üheks oluliseks geeniks harknäärmes (tüümuses) avalduv Autoimmuunne regulaator (AIRE). Kasutades erinevaid laboratoorseid mudeleid, uurib meie töörühm, kuidas AIRE tagab, et autoimmuunseid reaktsioone ei tekiks.
Teise suurema eesmärgina uurime haigusi, kus mutatsioonid teatud geenides muudavad immuunsüsteemi mittetoimivaks; neid haigusi nimetatakse seetõttu ka immuunpuudulikeks haigusteks. Need on haruldased haigused ja vahel öeldakse et nad on looduse poolt tehtud ”eksperimendid”, aga selliste patsientide uuringud on andnud olulist lisainformatsiooni meie immuunsüsteemi toimimise kohta. Kuna tegemist on väga haruldaste haigustega, siis teeme laiaulatuslikku koostööd Euroopas ja mujal maailmas, et ühiste pingutuste abil leida nende haiguste põhjusi ja lõpptulemusena aidata patsiente.
Kolmas uurimisteema on vanusega kaasuvad immuunsüsteemi muutused. Selles teemas uurime, kuidas toimuvad vananemise käigus muutused inimese genoomis, mis mõjutavad tema immuunreaktsiooni viirustele, vaktsiinidele ning võivad olla seotud ka vanusega kaasas käivate põletikuliste protsessidega. Vanematel inimestel on põletikulisi haigusi noortest enam ja põletikud on omakorda seotud muutustega immuunsüsteemi rakkudes. Nende uuringute lõppeesmärk on leida uusi bioloogilisi markereid, mis aitaksid meil paremini tuvastada eakate immuunsüsteemi võimekust.
AIRE transfekteeritud HEK rakuliinis
Peamised publikatsioonid
- Fishman D, Kisand K, Hertel C, Rothe M, Remm A, Pihlap M, Adler P, Vilo J, Peet A, Meloni A, Podkrajsek KT, Battelino T, Bruserud Ø, Wolff ASB, Husebye ES, Kluger N, Krohn K, Ranki A, Peterson H, Hayday A, Peterson P. (2017) Autoantibody Repertoire in APECED Patients Targets Two Distinct Subgroups of Proteins. Front Immunol. 8: 976.
- Kasela S, Kisand K, Tserel L, Kaleviste E, Remm A, Fischer K, Esko T, Westra HJ, Fairfax BP, Makino S, Knight JC, Franke L, Metspalu A, Peterson P, Milani L. (2017) Pathogenic implications for autoimmune mechanisms derived by comparative eQTL analysis of CD4+ versus CD8+ T cells. PLoS Genet. 13: e1006643.
- Haljasorg U, Dooley J, Laan M, Kisand K, Bichele R, Liston A, Peterson P. (2017) Irf4 Expression in Thymic Epithelium Is Critical for Thymic Regulatory T Cell Homeostasis. J Immunol. 198:1952-1960.
- Guha M, Saare M, Maslovskaja J, Kisand K, Liiv I, Haljasorg U, Tasa T, Metspalu A, Milani L, Peterson P. (2017) DNA breaks and chromatin structural changes enhance the transcription of autoimmune regulator target genes. J Biol Chem. 292: 6542-6554.
- Meyer S, Woodward M, Hertel C, Vlaicu P, Haque Y, Kärner J, Macagno A, Onuoha SC, Fishman D, Peterson H, Metsküla K, Uibo R, Jäntti K, Hokynar K, Wolff AS, APECED patient collaborative, Krohn K, Ranki A, Peterson P, Kisand K, Hayday A. (2016) AIRE-Deficient Patients Harbor Unique High-Affinity Disease-Ameliorating Autoantibodies. Cell. 166: 582-95.
- Limbach M, Saare M, Tserel L, Kisand K, Eglit T, Sauer S, Axelsson T, Syvänen AC, Metspalu A, Milani L, Peterson P. (2016) Epigenetic profiling in CD4+ and CD8+ T cells from Graves' disease patients reveals changes in genes associated with T cell receptor signaling. J Autoimmun. 67: 46-56.