Professor Lutsar: koroonaviirus on tagasi

Pärast lühikest suvepuhkust on koroonaviirus jälle kogu Euroopas levima hakanud. Oluline on, et me ei unustaks ega suhtuks SARS-CoV-2-e ükskõikselt. Järgides allpool kirjeldatud reegleid, peame  õppima viirusega koos elama, kirjutab meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.

Nakatumise tõusu täheldatakse kõigis Euroopa riikides, välja arvatud nendes, kus suvel nakatumise langust ei täheldatud. Kõige kõrgema nakatumise näitajatega torkavad silma Hispaania, Prantsusmaa, Belgia ja viimastel nädalatel ka Ühendkuningriik. Kui esmalt oli nakatumine valdavalt nooremates vanuserühmades, siis praeguseks on mitmes Euroopa riigis, sealhulgas ka Eestis täheldatud pidevat juhtude tõusu ka vanemates vanuserühmades.

Kuigi kõik teavad, et nakkus tuleks just eakamatest inimestest eemal hoida, ei tule see ühelgi riigil väga hästi välja. Siiski pole üheski riigis siiani täheldatud suremuse olulist tõusu ning haiglate ülekoormust, kuigi trend ülespoole on täheldatav.

Uute nakatumise tõusu põhjusi on mitmeid

1. Eksperdid ja mudelid ennustasid juba kevadel, et piirangute lõdvendamine viib nakatumise uuele tõusule;
2. enamus Euroopa elanikkonnast on viirusele vastuvõtlik ja seda vaatamata näiliselt suurele kevadisele haigestumisele. Enamuses Euroopa riikides on alla 10% elanikkonnast kokku puutunud koroonaviirusega ehk omab antikehi. See pole kaugeltki piisav karjaimmuunsuse tekkeks, isegi kui see number oleks kahekordne. Kui vaadata, mis juhtus Ameerika kalalaeval, siis seal nakatus 85% laeva meeskonnast. Siiski tuleb arvestada, et laevad on kunstlik keskkond;
3. mitmed uuringud on näidanud, et koroonaviiruste hooaeg on septembrist maini ega sõltu mitte niivõrd õhutemperatuurist, kuivõrd päikesevalguse olemasolust ning õhu niiskusest. Võrreldes praegust nakatumist kevadega, on ilmne, et kevadel oli juhtumite arv tugevalt alaraporteeritud; sellele viitavad ka antikehade uuringud.

Koroonaviiruse puhang on kerges langustrendis Ameerika Ühendriikides ning viimastel nädalatel on languses ka nakatumine Indias, kus septembris oli umbes 100 000 uut nakatumist päevas. Siiani on nakatumine Aafrikas ning mõnedes teistes arengumaades (Pakistan, Vietnam) olnud madal. Põhjustena tuuakse välja noort elanikkonda, madalat testimise taset ning mõnikord ka Aafrika kuiva ja päikselist kliimat. Siiski on olnud ka erandeid. Näiteks oli Lõuna-Aafrika Vabariigis väga kõrge nakatumine, mis on praeguseks kontrolli alla saadud.

Koroonaviiruse suremus (case mortality rate) on riigiti väga erinev ja kõigub 0,05%-st Singapuris kuni 11%-ni Itaalias. Muidugi tuleb neid arve võtta reservatsiooniga, sest ühtset metoodikat ei pruugi kõik maailma riigid kasutada. Eestis on suremus koroonaviiruse tagajärjel olnud 1,9%. Kõige sagedasem küsimus on, et mis saab edasi.

Vaktsiinid

Kogu maailm ootab pinevusega esimeste vaktsiinide turule tulekut, aga praeguseks on enamus eksperte arvamusel, et kui asjad väga hästi lähevad, peaks vaktsiin laiemale elanikkonnale olema saadav 2021. aasta suvel. Kelle peal ja kuidas vaktsiini ennekõike kasutama hakatakse, peaks selguma kolmanda faasi uuringutest. Praegu on kolmanda faasi uuringutesse jõudnud 11 vaktsiinikandidaati. Nendest on esmaseid tulemusi  oodata Pfizeri/BioNTech vaktsiini kohta. Vaatamata uuritavate arvu suurendamisele 30 000-lt 43 000-le, lubatakse oktoobri lõpus avaldada esmased tulemused.

AZ/Oxfordi vaktsiini kliinilised uuringud peatati septembri alul kõrvalnähu (transversaalne müeliit) tõttu. Praeguseks on uuringud taastunud Ühendkuningriigis ja Brasiilias, kuid mitte mujal maailmas kuna FDA veel uurib seda juhtu.

Viiele vaktsiinile (peamiselt Hiinast ja Venemaalt) on mõnede riikide (mitte Euroopa) ravimiametid andnud müügiloa ilma kolmanda faasi uuringute andmeteta. Sellest, kuidas neil vaktsiinidel turul läheb, kättesaadavaid andmeid praegu pole. Tahaks väga loota, et kuu aja pärast oleme kõik vaktsiinide suhtes targemad.

Ravimid

Ravimiametite poolt on heaks kiidetud kaks ravimit koroonaviiruse raviks – viirusvastane ravim remdesiviir, mis kliinilistes uuringutes lühendas haiguse pikkust ja deksametasoon, mis uuringutes vähendas suremust. Kõik teised ravimid nagu monoklonaalsed antikehad (president Trumpile manustatud antikehade kokteil), COVID-19 paranenute plasma ning teised viirusvastased ained on veel eksperimentaalses faasis.

Mittefarmakoloogilised meetodid

Kõige tõhusamaks on osutunud täielik riigi sulgemine vähemalt 6-8 nädalaks. See meetod aga pole jätkusuutlik (nii kui karantiin lõpeb, tuleb haigus tagasi), on psühholoogiliselt väga raskesti talutav ning on ilmselt ebaproportsionaalne koroonaviiruse ennetamiseks. Samuti on majanduslik kahju suur.

Kui kevadel oli mitmetel põhjustel (teadmatus, kaitsevahendite suur puudus, haigusmudelite ebatäpsus, hirmutavad uudised Itaaliast ja teistest Euroopa riikidest) riigi täielik sulgemine mingil määral õigustatud, siis praeguseks peaksime tegema targemad otsused ja jätma riigi täieliku sulgemise olukorraks, kui muu enam ei aita. Ka pole ühtegi Euroopa riiki, mis oleks riigi täielikult sulgenud, vaatamata sellele, et nakatumine tõuseb kõikjal ning nakatunute päevased arvud on suuremad kui kevadel. Kõige olulisem on, et meie meditsiinisüsteemi üle ei koormataks.

Meditsiinisüsteemi vastu pidamine sõltub ennekõike sellest, kui hästi me ühiskonnana oskame haiguse eemale hoida vanematest inimestest (vanuses 50+ aastat, eriti 70+ aastat). Tegemist on inimeselt inimesele leviva haigusega. Viiruse leviku mõttes on inimesed kõige ohtlikumad kuni kaks päeva enne ning mõned päevad pärast sümptomite teket.

On selge, et ühte ja ainukest tõhusat meetodit pole. Praeguste teadmiste alusel tuleks kasutada järgmiste vahendite omavahelisi kombinatsioone:

1. Distantsi hoidmine – kuna koroonaviirus levib peamiselt rääkimisel, köhimisel, karjumisel, laulmisel jne, siis distantsi hoidmine on loogiline meetod nakkuse leviku vähendamisel. Kuna süljepiisad, milles asuvad koroonaviirused väga kaugele ei lenda, siis eksperdid soovitavad hoida distantsi 1-2 meetrit.
2. Näomaskid (sh respiraatorid) – maskid peatavad süljepiiskade levikut ning pidurdavad ennekõike viiruse levikut selle kandjalt/haigelt tervele inimesele. Maskid kaitsevad mingil määral ka selle kandjat, kuid miski siin maailmas pole 100% kindel. Näomaskide kandmine on vajalik meditsiiniasutustes, kus viiruse leviku tõenäosus on suur, ja suletud ruumides, kus distantsi hoidmine pole võimalik ning piirkondades, kus viiruse levik on laialdane. Maskide kandmine välisõhus on küsitava väärtusega. Lastele tuleks maske soovitada kui nad on vanemad kui 12 aastat.
3. Laialdane testimine võimaldab nakatunud isikud varakult kindlaks teha ning isoleerida, ilma et nad teisi nakataks. Testima peaks ennekõike sümptomitega inimesi ning koroonaviiruse nakatunu lähikontaktseid. Testi, testi ja jälgi metoodikat soovitab enamus eksperte. Kui tehtud testidest on <3% positiivsed, siis peaks testimine olema piisav. Eestis see praegu nii ka on, kuigi mitte igas piirkonnas. Kahjuks ei anna negatiivne test täit kindlust nakkuse puudumisest ning seetõttu ei vabasta nakkuse kontaktset isolatsioonist.
4. Alkoholi müügi piirangud ja lõbustusasutuste sulgemine – koroonaviirus on ennekõike pidude ja seltskondade haigus ning olukorras, kus viirus levib just nooremate inimeste vahendusel on need meetmed kohased. Siin on aga vaja hoolikalt jälgida, et peod avalikest kohtadest ei liiguks mitteavalikesse kohtadesse. Praegusel perioodil oleks oluline vältida igasuguseid pidusid, eriti neid, kus distantsi hoidmine pole võimalik või see võib ununeda.
5. Õppeasutuste sulgemine – praeguseks on selge, et lapsed ja noored põevad haigust kergelt ning et kui viirus levib kogukonnas, siis esineb seda ka koolides. Nakatumine koolides toimub sarnaselt nakatumisega teistel töökohtadel. Eestis on praeguseks koroonaviirusese puhanguid kirjeldatud kolmes koolis. Koolide sulgemine või distantsõppele viimine pole nakatumise ennetamise meede. Selle kaugtagajärjed pole veel teada. Väikeste laste üksinda koju jätmine pole ohutu ning see võib tulevikus suurendada ebavõrdust; kõigi perede lastele ei pruugi kogu moodne tehnoloogia ja kodune juhendamine kättesaadav olla. Koolidega on seotud ka mitmed terviseprogrammid – arstlikud läbivaatused, vaktsineerimised, nõustamised. Nende katkemise mõju võib noore inimese edasisele tervisele hoopis olulisemat mõju avaldada kui koroonaviirus.
6. Ürituste osavõtjate arvu piiramine – koroonaviirus levib ennekõike rääkimisel, laulmisel, karjumisel, mida vaatajad kontserditel või kinos tavaliselt ei tee. Lisaks pole vähemalt Eestis üheltki kontserdilt või teatrietenduselt viirus kogukonda levinud, mis lubab oletada, et haiguse leviku risk teatri/kontserdi/kinosaalides on väike. Küll võib risk esineda puhvetites ja garderoobides. Distantsi hoidmine ning maskide kandmine, juhul kui distantsi hoidmine võimalik pole, peaks kehtima ka siin.
7. Reisipiirangud – inimesed reisivad nagunii. Kuigi ka lennukis võib nakatuda on epidemioloogilisest seisukohast ohtlikumad ümberistumised kui otselennud. Puhkusel ja päikesel on immuunsüsteemile positiivne mõju ning paljudes puhkuse kohtades pole nakatumine kõrgem kui Eestis. Välisreisilt saabudes peab kehtima isolatsiooni ja testimise nõue, mis ei tohiks pelgalt lähtuda ühest numbrist. Lisaks nakatumisele viimase 14 päeva jooksul, on tarvis arvestada ka lähteriigis tehtavate testide hulka, nende positiivsuse protsenti ning nakkuse vältimiseks rakendatud meetmeid. Riigipiiride täielikust sulgemisest pole keegi huvitatud.
8. Hooldekodude külastamise keelamine – see võib lühiajaliselt olla vajalik, kuid pikaleveninud külastuskeeld on hooldekodude elanikele kurnav ja nende suhtes ebaõiglane. Külastamiste keelamise asemel võiks olla meetmed, mis viiruse levikut väldivad, nagu näiteks maskide kandmise nõue, eraldi külastamisruumid, distantsi hoidmine jne.
9. Distantstööd tuleks soodustada kui töö iseloom seda vähegi võimaldab, eriti kui tööl distantsi hoidmine pole võimalik. Siiski ei tohiks distantstöötajad/õppijad unustada füüsilist aktiivsust – kodus arvuti ees istudes ja midagi pidevalt näksides on koroonakilod kerged tulema.
10. Kodune isolatsioon on alati riskantne, kuid kõige inimlikum meede. Koroonaviirus on kergesti leviv ning kui nakatunud isik elab pere- või leibkonnas, siis on paratamatu, et nakatuvad ka teised. Selle vältimiseks oleks võimalik pakkuda nn koroona-hotelle või koroona-kodusid. Seni kuni neid pole, peaks isolatsiooni määratud isik hoidma pereliikmetest eraldi: olema eraldi ruumis, mitte sööma ega vaatama televiisorit koos pereliikmetega ning kandma alati maski kui oma ruumist väljub. Eriti ohtlik kui SARS-CoV-2 positiivne isik elab leibkonnas koos vanema põlvkonnaga.

Lõpetuseks tasub meeles pidada, et kui just imet ei juhtu, siis tuleb meil selle viirusega veel mitu aastat koos elada. Stress ja liigne muretsemine halvendab viirushaiguste kulgu, nagu paljud on ehk ise kogenud herpesviiruste korral. Viirushaigused on inimkonnaga olnud kogu tema eksisteerimise aja, nad on meie immuunsüsteemi treenerid. Koroonaviiruse suhtes ei muutu midagi kiiresti, kui just mõni vaktsiinidest väga edukaks ei osutu. Esimesi viiteid sellele võiks oodata kuu aja pärast.