Patofüsioloogia osakond

 

Patofüsioloogia osakonnas toimub teaduspõhine patofüsioloogia aine õpetamine kõikidel meditsiinihariduse tasemetel. Kursustel käsitletakse põhiliste sündroomide ja haiguste arengumehhanisme, rõhutades füsioloogilisi muutusi, mis tekitavad haiguse sümptome ja samuti ka kompensatoorseid mehhanisme.

Osakonna teadustegevus toetab patofüsioloogia paremat õpetamist ülikoolis ning peamisteks uurimissuunaks on erinevate haiguste patofüsioloogilised uuringud. Haiguste tekkepõhjused on geneetilised (seesmised, pärilikud) ja omandatud (välised, keskkond) ning mõlemal teguril on haiguse tekkes kindel roll. Osakonna uurimistöö on keskendunud uute geneetiliste tegurite avastamisele ning keskkondlike faktorite mõju avaldumise uurimisele seoses geneetiliste variatsiooniga (geen-keskkond interaktsioon).

 

Kõneisikud

Kalju Paju, külalislektor
Topics: cardiac and metabolic mechanisms
737 4375, kalju.paju@ut.ee

Alireza Fazeli, kliinilise genoomika ja personaalmeditsiini professor
Topics: reproductive medicine, personal medicine
alireza.fazeli@ut.ee

 

Osalemine Eesti ja rahvusvahelistes komiteedes, otsustuskogudes ja teadusorganisatsioonides

Eestis:

  • Eesti Füsioloogia Seltsi liige on Ehte Orlova

Rahvusvaheliselt:

  • Rahvusvahelise Südameuuringute Assotsiatsiooni liige (ISHR) on Lumme Kadaja
  • Skandinaavia Katseloomateaduse Assotsiatsiooni liige (Scand-LAS) on Lumme Kadaja

Väärtustame volframiini valgu vajalikkust

Teadustöö

Publikatsioonid

Õppetöö ja juhendamine

Doktoritööd

MV img_0921PS.jpg

Biomeditsiinilise visualiseerimise tuumiklabor

Teaduskonverentsi publik

Ootame teese arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverentsile!

 Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese geneetika õppetooli uuring koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikuga näitas, et üllatavalt suurel osal viljatutest meestest on lapsena diagnoositud munandi laskumishäire. Õigeaegne sekkumine aitab tulevikus lahendada viljatusprobleeme ja ennetada haruldaste kasvajate riski.

Poisslaste munandite väärarengu varjus võib peituda hoopis tõsisem geneetiline arenguhäire