Teadusõhtu küsimuste vastused 2023
Üks võimalus, kuidas seostada geneetikat neurodegeneratiivse haigusega, on jälgida kuidas konkreetne haigus esineb perekondades. Näiteks 1872. aastal kirjeldas 22-aastane USA arst George Huntington esimesena ametlikult teatud tüüpi motoorikahäireid (kontrollimatud, tõmblevad liigutused) haigusloos, mis viis uue haiguse tuvastamiseni ning see haigus hakkas hiljem ka tema nime kandma – "Huntingtoni tõbi". Dr Huntington põlvnes arstide perekonnast ja just oma oma arstist isa märkmete üle vaatamine võimaldas tal tuvastada, et haigusseisund oli pärilik. Lisateavet Huntingtoni tõve kohta leiate siit.
Tänapäeval on võimalus ka uurida patsientide DNA-d, et seostada geneetikat haigusega. Näiteks 2003. aastal uuris teadlastegrupp ühe sellise suure perekonna DNA proove, kus esines mitmetel perkonnaliikmetel autosoomselt domineerivat Parkinsoni tõbe. Teadaolevalt, kui haigus on autosoomne dominantne, mõjutab see kõiki mutatsiooni kandjaid ja haigus ei jäta põlvkondi vahele. Uurijad leidsid, et üks mutatsioon põhjustas alfa-sünukleiiniks nimetatava valgu suurenenud ekspressiooni ja see alfa-sünukleiini suurenenud ekspressioon põhjustas selles perekonnas haiguse sagedasemat esinemist. Lisateavet Parkinsoni tõve kohta leiate siit.
Vasakul: Parkinsoni tõvega patsient kõnnib aeglasemalt ja tal on treemor (värisemine). Keskel üleval: sellel pildil on näha aju piirkond, kus paiknevad neuronid, mis aitavad liikumist kontrollida. Keskel all asuval pildil on näha, et osa nendest neuronitest on kadunud – see juhtub Parkinsoni tõve puhul. Paremal: Parkinsoni tõvega patsiendil tekivad nendel neuronitel alfa-sünukleiini toksilised kogumikud, mida nimetatakse Lewy kehadeks. Käesolev joonis on kohandatud ajakirjast Lancet Neurology 2015 okt;14(10):1054-64. Illustratsioon on loodud BioRenderi abil.
Mis puutub geneetika ja keskkonnategurite koostoimesse, siis Ameerika Ühendriikides elavatel Parkinsoni tõbe põhjustava mutatsiooni kandjatel on haiguse kestus erinev võrreldes nende Itaalias elavate sugulastega – teadlased usuvad, et põhjuseks on keskkonnategurid. Toome veel ühe näite: pärast Lahesõda ilmnes, et paljud sõdurid haigestusid Lahesõja sündroomi, mis põhjustab lisaks paljudele muudele sümptomitele ka mõtlemisega seotud häireid. Ilmnes, et seisund oli tingitud kokkupuutest toksiiniga, kuid haigus avaldus ainult nendel sõduritel, kellel oli mutatsioon geenis nimega PON1. Geeni mutatsioon põhjustas defektse Pon1 valgu ekspressiooni, mille tagajärjel oli organism vähem võimeline toksiini lagundama.
Seega mõjutavad geneetika ja keskkonnategurid teineteist ning tegelikult võib arvata, et paljud haigused, sealhulgas Parkinsoni tõbi ja Alzheimeri tõbi, on põhjustatud nii geenimutatsioonide kui keskkonnategurite koostoimest.
Kui kasutame teatud haiguse modelleerimiseks hiiri, peame tagama, et haiguse põhjus nii hiirel kui inimesel on sarnane ning hiirel nähtavad sümptomid on sarnased inimestel esinevate sümptomitega. Näiteks suurendab liigne stress inimestel depressiooni riski ning stressis hiirtel ja rottidel ilmnevad samuti depressiooni sümptomid. Looduslikult esinev mutatsioon mõnel hiirel põhjustab krampe ja see mutatsioon põhjustab krampe ka inimestel. Sisestades hiire genoomi geeni mutantse vormi, mis põhjustab inimestel Alzheimeri tõbe peame saama ka sarnaste sümptomitega hiireliini. Kõik need "mudelid" on depressiooni, epilepsia ja Alzheimeri tõve paremaks mõistmiseks üliolulised.
Hiiri kasutatakse kogu maailma teadusasutustes selleks, et mõista paremini inimestel esinevaid haigusi. Näiteks Parkinsoni tõve puhul teame, et haigus algab aastakümneid enne diagnoosimist ja seda staadiumi on inimestel väga raske uurida, kuna inimene ei pruugi ja teada, et ta on haige. Selliste - väga varases staadiumis tuvastamatute haiguste mehhanismide mõistmiseks saamegi kasutada hiiri ja muid loommudeleid. Samuti võimaldavad need leida täiendavalt näiteks parima doosivahemiku, mida konkreetse haiguse ravi korral kasutada, või tuvastada kas piisav kogus ravimit jõuab ajju. Nii võimaldavad hoolikalt ja eetiliselt läbiviidud uurimistööd hiirtega palju õppida inimeste haiguste ja nende ravi kohta.
Transgeensed hiired on hiired, kelle DNA-s on "transgeen". Näiteks võib see olla geen, mis ekspresseerib alfa-sünukleiini mutantset vormi, mis põhjustab inimestel Parkinsoni tõbe. Seejärel saavad teadlased uurida, kuidas see transgeen hiirt mõjutab, et paremini mõista Parkinsoni tõve aluseks olevaid mehhanisme. Illustratsioon on loodud BioRenderi abil.
Lisateavet loomade vastutustundliku ja eetilise kasutamise kohta teadustöös leiate siit.
Siit saate teada, miks on vaja uurimistöös loomadega olla ettevaatlik.
Siit saate teada, milliseid nõuded ja standardid on hiirte eest hoolitsemisel kehtestatud ja kuidas on nendega tehtavatd uurimistööd reguleeritud Euroopa Liidus.
Füüsiline ja emotsionaalne valu on tõepoolest seotud – nii on näiteks depressioon üks levinud haigusseisund, millega võib kaasneda palju erinevaid emotsionaalseid ja füüsilisi sümptomeid. Nii on leitud, et depressiooni põdeval inimesel tekib tõenäolisemalt krooniline valu, samas on kroonilise valu all kannataval inimesel suurem tõenäosus omakorda depressiooni tekkeks.
Teadaolevalt moduleerivad depressiooni raviks kasutatavad ravimid ajukemikaalide noradrenaliini ja serotoniini taset – kuid samu ravimeid saab kasutada ka kroonilise valu raviks.
Toome siia veel ühe näite: sellist ravimit nagu ketamiin saab kasutada tugeva valu leevendamiseks, kuid samal samal ajal on seda ravimit võimalik kasutada ka üldanesteetikumina. Viimased uuringud aga kinnitavad, et seda ravimit on võimalik kasutada ka ravimresistentse depressiooni raviks.
Üleval vasakul: seda molekuli nimetatakse noradrenaliiniks. See vabaneb aju neuronitest ja üks selle funktsioonidest on aidata emotsioone kontrollida. Noradrenaliini vabastavate neuronite ja nende juhteteed on näidatud all vasakul oleval diagrammil (joonis pärineb Neurotoriumist. Nagu näha, asub neuronite keha ajutüves (vt täpsemalt"Locus coeruleus" siniseid täppe).
Paremal üleval on toodud serotoniini molekul. See on veel üks molekul, mis vabaneb aju neuronitest. Serotoniin on meie emotsioonide kontrollimiseks ülioluline. Nende neuronite kehad asuvad samuti ajutüves ja nad saadavad projektsioone samuti üle kogu aju, nagu ka noradrenergilised neuronid. Molekulid ja illustratsioon all paremal on loodud BioRenderiga
On leitud, et harvadel juhtudel võib tõsine lein, viha või üllatus põhjustada sellist füüsilist valu nagu stenokardia – seda nimetatakse ka murtud südame sündroomiks. Täheldatud on seda kõige sagedamini naistel ja selle põhjuseks on stressiga seotud suurenenud aktiivsus ajupiirkonnas, mida nimetatakse amügdalaks. Amügdala kontrollib emotsioone ning on seotud ka õppimise ja mäluga. Lisateavet murtud südame sündroomi kohta leiate siit.
Tähelepanuväärne on asjaolu, et üldnarkoosis olles ei ole meie aju võimeline reageerima valule ega ühelegi välisele signaalile. See on väga oluline, sest suutmatus normaalselt reageerida näiteks sisselõike tegemise valule võimaldab kirurgil oma tööd teha.
Kõik see näitab, et valu ja depressioon on seotud aju molekulaarsete radade kaudu, kuid me ei mõista veel täielikult, miks see nii on või kuidas täpselt toimub. Lisateavet depressiooni kohta leiate siit.
Autovõtmete maha unustamine või igakuise arve maksmise unustamine on tavalised vanusega seotud mäluhäire näited. Need probleemid ei mõjuta teie võimet oma elu elada ja kuigi need on tüütud, on need osa meie vananemisprotsessist.
Tõsisemad mälukaotuse vormid võivad põhjustada selliseid probleeme, kus ei mäletata äkki enam kuidas teha tassi teed, ei mäleta, kuidas leida koduteed, ei suuda meenutada õiget kuupäeva või on raskusi teistega rääkimisel. Need võivad olla dementsuse tunnused, mis ei käi tavapärase normaalse vananemise juurde. Selline mälukaotus mõjutab võimet elada oma igapäevast elu.
On teada, et inimestel, kellel on noorena omandatud kõrgem haridustase ning kellel on kõrgem elukestev haridustase, on väiksem tõenäosus haigestuda Alzheimeri tõppe – kõige levinumasse dementsuse vormi.
Käesoleval joonisel (loodud BioRenderi abil) näeme vasakul normaalset aju ja paremal Alzheimeri tõvest mõjutatud aju. Alzheimeri tõve korral võime näha aju "atroofiat" või kahanemist, mille põhjustab neuronite kadu.
Samas on vaja siin silmas pidada asjaolu, et kõrgema hariduse omandamist mõjutab oluliselt ka inimeste sotsiaalmajanduslik staatus (majanduslik ja sotsiaalne positsioon teiste suhtes).
Parem sotsiaalmajanduslik staatus tähendab omakorda, lisaks sellele et nad saavad paremad võimalused kõrgkooli astuda, nad söövad ka paremat toitu, on tervemad ja neil on parem elukvaliteet. Niisiis, haridus pole ainus tegur, mis selle haiguse eest kaitseb! Veel ühe näitena võib tuua asjaolu, et inimestel, kes töötavad töökohtadel millega kaasneb palju suhtlemist, on samuti väiksem tõenäosus haigestuda Alzheimeri tõppe.
Oma aju säilitamiseks sobib seega hasti ütlus: kasuta seda või kaota see
Omal kohal on ka järgmised nõuanded: järgige tervislikku toitumist ja treenige regulaarselt; suhelge oma sõpradega ja lõbutsege; kaitske oma pead traumade eest – kandke rattaga sõites kiivrit ja kinnitage autos turvavöö. Kõik sellised harjumused, eriti õige toitumine ja regulaarne treenimine, aitavad kaitsta mäluhäirete eest.
Lisateavet Alzheimeri tõve kohta leiate siit.
Geneetika määrab umbes 50% inimese vaimsest võimekusest.
Üks teaduslikult uuritud uuringud geen on katehhool-O-metüültransferaas (COMT). See geen kodeerib valku, mis tavaliselt lagundab ajus dopamiini. Sellel geenil esinevad funktsionaalsed polümorfismid, mis tähendab, et sellel on DNA-s ühe aluse positsiooni
poolest erinevad vormid. On leitud, et mõned COMT geeni modifitseeritud vorme kandvad isikud omavad paremat töömälu (lühiajaline mälu).
Siiski on tõenäoliselt palju erinevaid geene, mis mõjutavad intelligentsust ja igaühel neist on tõenäoliselt oma väike mõju
Tegelikult ilmneb, et üliintelligentsetel inimestel, kelle intelligentsuskoefitsient (IQ) on üle 170 (keskmine IQ on 100), puuduvad tegelikult paljud mutatsioonid, mis ülejäänutel inimestel esinevad! Lisateavet DNA kohta leiate siit.
Samuti peab meeles pidama, et kuigi 50% inimese intelligentsusest on reguleeritud tema geenide poolt, on ülejäänud 50% määratud hoopis teistsuguste tegurite poolt – tema lapsepõlvekeskkond, elustiil, toitumine, tervishoid, haridus.
Lisaks, kuigi IQ on püsiv, saab mälu parandada regulaarse treeninguga – see hõlmab vaimset stimuleerimist, näiteks haridust ja sotsiaalset suhtlust, aga ka toitumist ja füüsilist treeningut.
Kirjandusallikad:
- Mol Psychiatry. 2011 Oct; 16(10): 996–1005
- Biological Psychiatry. 2008 15 July, 137–144
Suurepärane koht alustamiseks on osalemine Ajuteadlikkuse nädalal Tartu Ülikoolis!
Meil on hea meel, et osalesite!
Selle ürituse raames oli meie esmaseks eesmärgiks luua meie külalistele selline võimalus, kus igaüks saaks rohkem teada ja ka rääkida neuroteadusest. Teine eesmärk oli luua Tartu ülikooli kodulehele spetsiaalne neuroteadusele pühendatud veebileht.
Mõned suurepärased lisateabeallikad on ka Euroopa neuroteaduste veebisaidil siin.
Neuroteaduste selts on Ameerika organisatsioon ja nad on selle veebilehe näol välja töötanud suurepärase abivahendi inimestele, kes on rohkem huvitatud aju toimimisest siin.
Kui aga keegi soovib lähemalt neuroteadusega tegelema hakata, tuleks tutvuda Tartu Ülikooli laboritega ja võtta sobiva laboiga ühendust. Tartu Ülikoolis on palju programme, mis võimaldavad teadustöös kaasa lüüa. Näiteks Talendid Tartusse on suurepärane programm, mis aitab näiteks gümnaasiumiõpilastel uurimistöödes kaasa teha. Lisateavet leiate siit.
Seisin 2 m kaugusel 1,5 T MRT-st ning 15 minuti jooksul hakkas tekkima raskustunne südames ja ka tasakaaluhäire. 30 minuti möödudes tuvastasin südame rütmihäired. Olen noor meditsiini üliõpilane ning mul ei ole südamestimulaatorit. Valu südames kestis 4 tundi pärast ruumist lahkumist. Situatsioon on kordunud 3 korda. 1,5 T magnetvälja MRT
Mõtlemapanev küsimus. Magnetresonantstomograafiat peetakse väga ohutuks.
Magnetresonantstomograafia (MRT) sõltub aga väga tugevast magnetist ja seetõttu ei tohiks ruumis olla metallesemeid, mis võivad paigast nihkuda ja liikuda, põhjustades vigastusi.
Samuti ei tohiks patsiendil olla implanteeritud seadmeid, näiteks metallstente, kuna need võivad paigast nihkuda.
Võib esineda ka mõningate kehapiirkondade osaline soojenemine (umbes 1°C ulatuses), samas saavad soojuse hajutamisega kergesti hakkama veresooned, mis selleks veidi laienevad.
USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) on võtnud seisukoha, et kuni 8 Teslat magnetid täiskasvanutele ja kuni 4 Teslat kuni 1 kuu vanustele imikutele on ohutud. Enamiku haiglate MRT skännereid on ligikaudu 1-2 Teslat. Iisraeli uuring lastega, kelle emad olid raseduse ajal MRT-ga skaneeritud, ei näidanud nendele lastele kahjulikku mõju. Rootsis läbi viidud MRT ohutuse uuring näitas mõningaid probleeme liikuvesemetega, kus võimsa magneti toimel olid esemed paigast paigast nihkunud, kuid selles küsimuses ei esinenud selliseid kardiovaskulaarseid mõjusid.
Magnetresonantstomograaf. Võimsate magnetite abil aitavad need masinad arstidel näha keha sisemust ja eriti aitab magnetresonantstomograafia luua üksikasjalikke pilte "pehmetest" kudedest, nt ajust. Illustratsioon on loodud BioRenderiga.
Samas on teada, et magnetresonantstomograafia stimuleerib perifeerseid närve. Need on närvid, mis aitavad meil tunda puudutust, külma, kuumust, survet ja valu. Patsiendid teatavad tavaliselt kipitusest või vibratsioonist, mistõttu ei peeta seda ohtlikuks. Arvatakse, et see on tingitud tomograafi muutuvatest magnetilistest gradientidest, mis põhjustavad nende neuronite aktivatsiooni, mille tulemuseks on kipitustunne. Loommudelites, kus loomad puutuvad kokku väga suure muutuva magnetilise gradiendi tasemega (mida inimestel ei kasutata), võivad tekkida mõned arütmiad. Lisateavet selle kohta leiate allolevalt lingilt. Võimalik, et olete gradientide suhtes oluliselt tundlikum. Seega, kui teil on vaja teostada MRT uuring, arutage eelnevalt tekkinud sümptomeid oma arstiga. Aitäh samas selle väga huvitava loo jagamise eest!
Kirjandusallikad:
Taaskord üks väga huvitav küsimus. Osteoporoos on seisund, mis vähendab luude tugevust või tihedust ja võib ravimata jätmise korral põhjustada luumurde. Tõepoolest, teatud populatsioonid näitavad mõnede haiguste suurenenud levimust. Üldiselt on leitud, et eurooplastest naistel ja meestel on suurem risk osteoporoosi tekkeks, võrreldes näiteks Aasiast pärit inimestega. Ligikaudu ühel viiest vähemalt 50 aastasest naisest on diagnoositud osteoporoos, samas kui samavanade meeste seas on see suhe üks kahekümnele. Selle põhjuseks on naistel menopausi ajal toimuvad hormonaalsed muutused, mille tagajärjel östrogeeni tase väheneb. Kuna östrogeen on luude tervise jaoks väga oluline, tõstab järsk östrogeeni vähenemine naistel osteoporoosi tekke riski. On ka mõned teised faktorid, mis võivad suurendada osteoporoosi tekke riski: vähene liikumine, suitsetamine, keha suutmatus omastada vitamiine, alakaalulisus, liigne alkoholi tarbimine, osteoporoosi esinemine perekonnas, halb toitumine, õhusaaste ja ka mitmed haigused – sh nt diabeet. Lisaks võivad riski tõsta ka mõned ravimid – näiteks kortikosteroidid, mis on hormoonravimid ja mida kasutatakse näiteks selliste haiguste raviks nagu raske astma või Crohni tõbi.
Vasakul on näha kuidas tavaline luu välja näeb. Paremal on luu kärgstruktuur nõrgenenud ja seega vähem tugev, mis võib põhjustada luumurde. Pilt pärineb siit.
Osteoporoosi riski vähendamiseks tuleb täisväärtuslikult toituda ja teha regulaarselt trenni. Kaltsium ja D-vitamiin on luude tervise jaoks olulised, nii et elades talvel vähese päikesevalgusega riigis, tuleks rääkida toidulisanditest oma arstiga. Osteoporoos on vaikne haigus, seega tasub osaleda kindlasti sõeluuringutes, sest need võivad aidata tuvastada luutiheduse vähenemist enne probleemide - näiteks luumurdude, tekkimist. Varase diagnoosimise ja õige ravi korral võivad patsiendid elada normaalset elu.
Kirjandusallikas:
- Ther Clin Risk Manag. 2018; 14: 2029–2049
Suurepärane küsimus. Kahjuks on vähk maailmas südame-veresoonkonna haiguste järel teisel kohal surmapõhjusena, kuid tänu paremale ja varasemale avastamisele, parematele ravimeetoditele ja elanikkonna suuremale teadlikkusele elulemus samas paraneb.
Näiteks rinnavähk on naistel kõige enam levinud kasvaja, kuid rinnavähi järgselt ellujäänute arv on Euroopas viimase 30 aasta jooksul tõusnud. Meeste seas esinemissageduselt teisel kohal asuv vähitüüp on eesnäärmevähk, ning täna jääb varajase avastamise korral peaaegu 100% patsientidest ellu. Kopsuvähk on meeste kõige levinum vähk ja ka see näitab paranenud elulemust viimase 30 aasta jooksul. Riikides, mis julgustavad suitsetamisest loobuma on isegi kõrgem elulemusnäitaja. Naiste suitsetamine ja naiste kopsuvähk on aga paljudes riikides endiselt probleemiks.
Euroopa Vähitõrje Reeglistik on toonud välja mitmeid meetmeid, mille abil EL elanikud saaksid vähendada võimalikke vähiriske. Mõned nendest tegevustest hõlmavad muuhulgas tubakatoodete mittekasutamist, liigselt päikese käes viibimise vähendamist, tervisliku kehakaalu säilitamist ja regulaarset treeningut. Samuti rohkelt puu- ja köögiviljade söömist. Vältida tasub liigselt punase liha ja töödeldud toitude tarbimist. EL kodanikud peaksid osalema nii sõeluuringutel kui vajaduse korral vaktsineerimisprogrammides, näiteks B-hepatiidi vastu. Rohkem saad lugeda siit.
Kirjandusallikad:
- EClinicalMedicine. 2021 Jul 7;38:100985
- J Epidemiol Glob Health. 2023 Sep; 13(3): 407–421
- Lancet Respir Med. 2021 Sep;9(9):1030-1049
Põnev küsimus. On teada, et mõned inimesed mäletavad tõepoolest sõna otseses mõttes kõike, mis nendega on juhtunud. See on äärmiselt haruldane seisund ja seda nimetatakse hüpertümeesiaks. Selline seisund on diagnoositud vähem kui 100 inimesel.
Enamus inimeste jaoks kujunevad mälestused aju erinevate piirkondade koostöö tulemusena – me mäletame lõhnu, värve, tundeid koos faktide ja kohtadega - kuid mälestused muutuvad koos elu jooksul kogetuga ja seega võib aja jooksul muutuda ka mälestuste täpsus.
Mõned hüpertümeesiaga inimesed arvavad, et selline kõige mäletamine on õnnistus, kuid teised väidavad, et see võib olla üsna koormav, kuna ükskõik mis stiimul võib vallandada mälestuste tulva. Selle asemel, et unustada oma varasemaid valikuid ja vigu, on need neil püsivalt meeles. Hüpertümeesiaga inimestel võivad ilmneda ka mõned obsessiiv-kompulsiivse häire tunnused ja nad kipuvad oma mälestusi kategoriseerima. Selle diagnoosiga inimestel on leitud ka mõningaid muutusi aju struktuuris, kuid siiani pole selge, kas see on nende uskumatu mälu põhjuseks või on nende aju muutused hoopis rohkete mälestuste tulemus.
Niisiis, kas kõike mäletada on hea või halb? See on iga inimese enda otsustada. Kas on vaja kõike meeles pidada? Või oleks hea mõnda asja mäletada ja teisi unustada
Kirjandusallikad:
Väga huvitav küsimus. Valdavalt suudavad kõik inimesed eristada üles-alla suunda, kuid paljudel inimestel on raskusi vasaku ja parema suuna eristamisel – sellist olukorda võib esineda 1 inimesel 6-st.
Nimetatakse seda parem-vasaku segaduseks ja esineb sellist seisundit rohkem naistel ja vasakukäelistel. See võib olla tingitud aju lateraliseerumisest. Näiteks mehed on tavaliselt ruumiteadlikumad (parema ajupoolkeraga seotud protsessid), samas kui naised näitavad tavaliselt rohkem verbaalseid võimeid (vasaku ajupoolkeraga seotud protsessid). See problem on murettekitav meditsiinis: vale-suunaline operatsioon on haruldane, kuid siiski esinev problem. Ühendkuningriigis mees- ja naissoost arstitudengite seas läbi viidud uuring näitas, et mehed eristasid paremat ja vasakut poolt paremini ning kirurgiks spetsialiseerunud üliõpilased olid selles osas paremad kui üldarstiks saada soovinud üliõpilased. Samas on paremakäelised inimesed sama head kui vasakukäelised inimesed.
Inimestele, kellel on probleeme vasaku ja parema eristamisega võivad olla abiks strateegiad. Näiteks jälgige oma kirjutavat kätt või moodustage pöidla ja nimetissõrmega L-kuju. Samuti keskendumine sellele teepoolele, mida mööda parajasti liigute. Ükskõik milline strateegia, mis töötab, on abiks! Siin on link Washingtoni ülikooli viktoriinile, mis testib teie võimet eristada üles-alla suundi, võrreldes parema ja vasaku suunaga – vaadake, kuidas välja tuleb!
Kirjandusallikad:
Suurepärane küsimus! Aeglane kognitiivne tempo (ik. Cognitive disengagement syndrome, CDS) on sümptomite kogum, kuhu kuuluvad unistamine, aeglustunud käitumine, segasus, vähenenud aktiivsus ja tähelepanu hajumine.
Oluline on see, et vastavalt Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni 11. versioonile (https://icd.who.int/browse11/l-m/en), ei ole see seisund eraldiseisev vaimse tervise häire. On kinnitatud, et sarnased sümptomid esinevad ka normaalselt arenevatel lastel ja ADHD-ga (tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire) lastel.
Seega on selle seisundi mõistmiseks vaja viia läbi rohkem uuringuid.
Kirjandust, mis käsitleks CDS-i, on vähe, kuigi hiljuti on tehtud mõningad huvipakkuvad uuringud. Kaks uuringut on näidanud, et lühenenud uni ja CDS-i unehäired on omavahel seotud. Samuti on seostatud hüpotüreoidismi ja rauapuudust CDS-iga. Mõned muud täheldatud seosed hõlmavad kaudset kokkupuudet suitsetamisega, liiga kitsaid eluruume ja sünnieelset kokkupuudet alkoholiga (lapse kokkupuude alkoholiga ema kõhus). Kuid veel kord on vaja märkida, et kirjandus on väga piiratud. Vaja on läbi viia rohkem uuringuid, kinnitamaks riske, mis võivad olla CDS-i aluseks ning samuti selgitada, kas need riskid on olulised kõigi elanikkonnarühmade jaoks.
Kirjandusallikad:
- Child Neuropsychol. 2023 Sep 15:1-35
- J Am Acad Child Adolesc Psychiatry. 2021 Jun;60(6):690-709
